The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
"Nukitsamees" on Helle Karise esimene täispikk mängufilm ja Tallinnfilmi esimene muinasjutt-mängufilm. Aastal 1981 valminud linateos põhineb Oskar Lutsu samanimelisel lastejutul, mille põhjal on filmi stsenaariumi kirjutanud Helle Murdmaa (Helle Karis), Helgi Oiderma ja Olav Ehala. Dialoogid on kirjutanud Priit Aimla.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel.
Lukoil (ametlik venekeelne nimi PAO Neftjanaja kompanija "LUKOIL", ПАО «Нефтяная компания „ЛУКОЙЛ“», tõlkes AS Naftakompanii LUKOIL) on Venemaa nafta- ja gaasiettevõte. Ettevõtte nimi tuleb kolme naftatööstuslinna esitähtedest (Langepass, Urai ja Kogalõm) ning ingliskeelsest sõnast oil (eesti keeles 'nafta'). Lukoili peamised tegevusalad on nafta ja maagaasi otsimine, tootmine, ümbertöötlemine ja müük, samuti nendest valmistatud toodete müük.
Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk, mille asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936. Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7).
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose – ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Wiki tähendab havai keeles "kiire".
Knygnešystė ehk raamatute salakaubana Leedusse vedamine on XIX sajandil Leedus esinenud nähtus. Salakaubavedajad toimetasid ajal, mil Venemaa Keisririigis oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus (1864–1904), ebaseaduslikult riiki ladina tähestikus välja antud leedukeelset kirjandust ja ühtlasi ka levitasid seda. Keelustatud leedukeelse kirjanduse väljaandmiseks valiti trükikojad, mis paiknesid piiri lähedal.
Vehklemisklubi En Garde on Haapsalus tegutsev MTÜ ja spordiklubi, mille üks looja oli Endel Nelis. Nüüdseks on En Garde'is kui ka teistes Eesti vehklemisklubides ainus relvaliik epee. Klubist on läbi aegade sirgunud mitmeid maailmatasemel vehklejaid – nt kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov, Kaido Kaaberma, Heidi Rohi.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal. Nimi Odin on seotud germaani algkeele sõnaga *wod-eno-/*wod-ono- "raevutsev, metsik, hullunud, ekstaasis". Varases germaani mütoloogias oli Wotan surnute hingede juht, surma, poeesia ja ennustamise jumal.