The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
2016. aasta Brüsseli plahvatused
2016. aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks Brüsseli lennujaamas Zaventemis ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki metroojaamas.
Samblikud on sümbiootilised organismid, kes koosnevad seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Fotobiondina toimivad enamasti kas rohevetikad (sageli perekonnast Trebouxia, 80–85%, ent kokku 25 perekonda) või tsüanobakterid (sageli perekonnast Nostoc, aga kokku 15 perekonda). Enamasti kuulub sambliku moodustanud seen kottseente hulka, kas Ascomycota, või harvem Basidiomycota hõimkonda.
Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Wiki tähendab havai keeles "kiire".
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil.
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. See piirneb läänes ja lõunas Atlandi ookeaniga ning idas ja põhjas Hispaaniaga ning on Mandri-Euroopa kõige läänepoolsem riik. Lisaks Euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub Portugali Vabariigile ka kaks saarestikku, Assoorid ja Madeira, millel on autonoomse piirkonna staatus.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Alates 1952.
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km².
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean.
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala oli kaitseala Tartu maakonnas Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim deltasoostik, selle pindala on umbes 200 km². Kaitseala moodustati 1981.
Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia pole soovitatav; horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 1.
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol. See on normaaltingimustel värvuseta vedelik. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on liik liblikaliste seltsist ratsulibliklaste sugukonnast. Mustlaik-apollo siibade siruulatus on 51–63 mm, tiiva ülakülg on valge, eestiiva tipuosa poolläbipaistev, eestiiva ülaosa keskel kaks musta laiku. Mustlaik-apollo röövikud toituvad vaid hariliku lõokannuse lehtedest.
Gruusia ehk Georgia (gruusia: საქართველო, Sakartvelo) on riik Euraasias, mis paikneb Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia piiril. Suur- ja Väike-Kaukasuse mäeahelike vahele jääv riik piirneb läänes Musta mere, põhjas ja kirdes Vene Föderatsiooni, lõunas Türgi ja Armeenia ning kagus Aserbaidžaaniga. Gruusia pealinn ja ühtlasi suurim linn on Thbilisi.
Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Teaduslikult kirjeldas kährikut esimesena briti zooloog John Edward Grey 1834. Tema perekonnanimi nyctereutes tähendab kreeka keeles 'ööskõndija' ja liiginimi procyonoides tähendab uusladina keeles 'pesukarusarnane', sest pesukaru ladinakeelne nimetus on procyon.
Sarikalised (Apiaceae ehk Umbelliferae) on suur õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 300 perekonda 3000 liigiga. Sarikalistega seostuvad esmalt suurekasvulised ja kõrvetava toimega karuputked, kuid sarikaliste seas on ka tagasihoidlikke, väiksemaid taimi. Tuntuimad sarikalised on porgand, vürtsköömen, aedtill, koriander, seller ja leeskputk.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Nakkushaigused (ladina morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisunded, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt. Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed mikroorganismid (ainuraksed, mikroseened, bakterid, riketsiad) või viirused, laiemas tähenduses on nakkushaigused ka parasitaarhaigused ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest. Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb epidemioloogia.
10 miljoni dollari afäär oli 1993. aastal toimunud laenutehing, kus Mario Bertelli firma Villa Paradiso laenas Põhja-Eesti Pangalt kümme miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 mln kr), mida pole siiani tagasi saadud ja mille eest olid kohtu all Eesti Panga kunagine president Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju.