The most-visited English Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Lammas (Ovis) on veislaste sugukonda (Bovidae) kitslaste alamsugukonda (Caprinae) kuuluv mäletsejate perekond, mille kõige levinum ja tuntum liik on kodulammas (Ovis aries). Perekonda kuulub viis või enam liiki, nende seas kodulamba eellaseks peetavad mägilammas (Ovis ammon) ja muflon (Ovis orientalis orientalis). Lammastele seisab lähedal ka muskusveis (Ovibos moschatus), keda varem on arvatud pigem veiste hulka kuuluvaks.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
2016. aasta Eesti presidendivalimised
2016. aasta Eesti presidendivalimised toimuvad 2016. aasta augustis.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Tunneli venitamine on tahtlik augustuse venitamine, eesmärgiks kanda tavalisest kõrvarõngastest erinevaid silindrikujulisi ehteid – tunneleid. Kõige tuntumad venitatavad augustused on kõrvarõngaaugud, kuid neediauke venitatakse ka ninas, keeles, põskedes ja huules. Kuigi kõiki augustusi saab venitada teatud suuruseni, on kõhre augustuse venitamine tavalisest palju keerulisem ja jätab suurema tõenäosusega taastumatuid arme, kui venitatakse liiga kiiresti.
Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Wiki tähendab havai keeles "kiire".
Kergejõustiku maailmarekordid on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt registreeritud kergejõustiku maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikidel aladel mõõdetakse rekordid meetermõõdustikus (ning tundides ja minutites), välja arvatud 1 miili jooks.
Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel
2008. aasta suveolümpiamängude kergejõustikuvõistlused toimusid 15.–24. augustil Pekingi Rahvusstaadionil.
Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel
2016. aasta suveolümpiamängude kergejõustikuvõistlused toimuvad 12.–21. augustini peamiselt João Havelange'i olümpiastaadionil Rio de Janeiros.
Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel viievõistluses, pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates 1984.
Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid. Elemente järjekorranumbriga üle 112 on avastatud, aga kuid neile kõigile pole lõplikku nime pandud ja nad kannavad ajutisi nimesid. Suurema järjekorranumbriga elemente kui 118 pole leitud.
Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel
2012. aasta suveolümpiamängude kergejõustikuvõistlused toimusid 3.–12. augustini Londoni olümpiastaadionil.
Õli on hüdrofoobne (märgumatu) ja lipofiilne (rasvlahustuv) aine, mis esineb toatemperatuuril viskoosse vedelikuna. Selle üldmõiste alla kuuluvad erineva päritolu, keemilise ehituse ja omadustega mineraalsed ja orgaanilised õlid. Algselt on kõik õlid siiski orgaanilist päritolu, kuid nt naftat loetakse mineraalseks, kuna see on tekkinud väga pikaajaliste geokeemiliste protsesside tagajärjel ning seda ammutatakse geoloogilistest leiukohtadest.