The most-visited English Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Kergejõustiku maailmarekordid on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt registreeritud kergejõustiku maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikidel aladel mõõdetakse rekordid meetermõõdustikus (ning tundides ja minutites), välja arvatud 1 miili jooks.
2016. aasta Eesti presidendivalimised
2016. aasta Eesti presidendivalimised toimuvad 2016. aasta augusti lõpus.
Taasiseseisvumispäev, ka Iseseisvuse taastamise päev, on Eesti Vabariigi riigipüha, millega igal aastal 20. augustil tähistatakse Eesti Vabariigi de facto taastamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti Eesti Komiteega kooskõlastatult vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil 1991 kell 23:03.
Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid. Elemente järjekorranumbriga üle 112 on avastatud, aga kuid neile kõigile pole lõplikku nime pandud ja nad kannavad ajutisi nimesid. Suurema järjekorranumbriga elemente kui 118 pole leitud.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Tunguusi katastroof (ka Tunguusi plahvatus ja Tunguusi meteoriit) oli 30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mille põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata. Esialgse meteoriidihüpoteesi kõrval on plahvatuse seletamiseks hiljem välja pakutud veel mitmeid hüpoteese ja teooriaid, üks tõenäolisemaid neist on komeedi tuuma plahvatus.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia pole soovitatav; horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 1.
Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.
"Kättemaksukontor" on Eestis toodetud krimi-komöödiasari. "Kättemaksukontori" peategelased on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak (kuni 9. hooajani; praegu Indias budistlikus kloostris mediteerimas ja elu üle järele mõtlemas), teda ootamatult asendama ilmunud nooremteadurist noorem õde Freya Narvik (alates 10.
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel.
Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel viievõistluses, pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates 1984.
Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Wiki tähendab havai keeles "kiire".
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Andres Sevtšuk (1981, Tartu) on Eesti päritolu arhitekt ja linnakujundaja. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Pariisi arhitektuurikoolis École d'architecture de la ville & des territoires à Marne-la-Vallée arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) USA-s, kus tema põhiline uurimisala oli mobiilne positsioneerimine ja linnaplaneerimine. Doktoriõppe ajal osales Sevtšuk mitmes Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi suurprojektis, mis leidsid tee mõjuvõimsa USA ajakirja Time aasta leiutiste sekka.