The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Ämblikulised (Araneae) ehk rahvapäraselt ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on üle 42 000 liigi, neist Eestis üle 520 liigi. Teadusharu, mis uurib ämblikke, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. Nende keha on 0,4–90 millimeetri pikkune ja koosneb väliselt lülistumata pearindmikust ja tagakehast.
Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos – ise ja ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto).
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks. Monument asub Tartus Toomemäel. Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa.
Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.02 võttis parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud augustiputš, mille põhjus oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroika ja NSV Liidu nõrgenemisega.
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoosne luupus ehk söötraig ehk luupus (ladina lupus erythematosus systemicus; lühend SEL) on osal loomadest ja inimestel esinev krooniline põletikuline multisüsteemne autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid (sh sidekude). Teatud tüüpi autoantikehade ülemäärase produktsiooni ja nendest tekkivate Immuunkomplekside kaudu hakkavad immuunsüsteemi teatud rakud ja humoraalsed mehhanismid töötama organismi enda struktuuride vastu ning ründavad oma kudesid, eeskätt veresooni, liigeseid, nahka ja teisi elundeid.
Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau' ) on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm.
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala
Emajõe-Suursoo maastikukaitseala oli kaitseala Tartu maakonnas Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim deltasoostik, selle pindala on umbes1000 km². Kaitseala moodustati 1981.
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks.
Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid. Ajukestade täpne piiritlus pole tänapäeval selge, kuna eristatakse peaaju kestasid ja seljaaju kestasid. Peaaju kestad lähevad kuklaluu suurmulgu piirkonnas üle seljaaju kestadeks.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Ümbermõõt on matemaatikas pinna ääre pikkus tasandil R2. Näiteks ringi ümbermõõdu valem on: U = 2 ⋅ π ⋅ r {\displaystyle U=2\cdot \pi \cdot r} , kus U {\displaystyle U} on ringi ümbermõõt, r {\displaystyle r} on ringi raadius ja π {\displaystyle \pi } on konstant pii, mis võrdub 3,141592654... Teine ringi ümbermõõdu valem on U = π ⋅ d {\displaystyle U=\pi \cdot d} , kus d on ringi diameeter (läbimõõt).
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
Martin Scorsese (sündinud 17. novembril 1942) on USA filmirežissöör. Scorsese tuntumad filmid on ilmselt "Mean Streets" ("Agulitänavad", 1973), "Taxi Driver" ("Taksojuht", 1976), "Raging Bull" ("Raevunud härg", 1980), "The King of Comedy" ("Komöödiakuningas", 1983), "Goodfellas" ("Omad poisid", 1990), "Casino" ("Kasiino", 1995), "The Departed" ("Kahe tule vahel", 2006), "Hugo" ("Hugo Cabret' leiutis", 2011) ja "The Wolf of Wall Street" ("Wall Streeti hunt", 2013).
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean.
Mitte segi ajada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, Järvamaa Albu, Paide ja Roosna-Alliku ning Lääne-Virumaa Tapa valla maadel, kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala ulatus on põhjast Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunas Tallinna-Tartu maanteeni ligikaudu 36 km, läänest Põhjaku raba servast Roosna-Alliku soo idaservani ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), samuti mitmeid pinnavorme, nagu Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendid: Eesti NSV ja ENSV; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) oli NSV Liidu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21.
Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest, mille järjestuse määrab vastava geeni transkriptsioon. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes.
Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19.
Siia suunab märksõna "Everest", mis võib tähendada ka mõistet artiklis HC Everest Džomolungma (ka Mount Everest; nimekuju 'Everest' ei ole soovitatav) on merepinnast kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas, mis asub Aasias Himaalaja mäestikus. Kõrgus on 8848 meetrit. Asudes mõnevõrra põhja pool naabruses olevatest kõrgetest tippudest, on ta lõunast küll näha, kuid ta kõrgus ei torka silma, kui ei arvestata, et ta on teistest mägedest tagapool.
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb lisaks sademetest ka põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ρ = m V {\displaystyle \rho ={\frac {m}{V}}} , kus m on aine mass ruumalas V. Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist.
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine ja suurim linn Läänemere rannikul. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300.
Rahvusvaheline raamatu standardnumber
ISBN (International Standard Book Number) on raamatute identifitseerimiseks kasutatav numbrikombinatsioon. ISBN võeti ISO 2108 standardi järgi kasutusele 1970. aastal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227.
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P = A Δ t , {\displaystyle P={\frac {A}{\Delta t}},} kus P {\displaystyle P\!} – võimsus, A {\displaystyle A\!} – töö, Δ t {\displaystyle \Delta t\!} – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud.