The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused
XVI kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimuvad 4.–13. augustil 2017. aastal Londonis Suurbritannias.
Kergejõustiku maailmarekordid on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt registreeritud kergejõustiku maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikidel aladel mõõdetakse rekordid meetermõõdustikus (ning tundides ja minutites), välja arvatud 1 miili jooks.
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel.
Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel viievõistluses, pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates 1984.
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused
Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõustikuvõistlusi.
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus 'väike rõngas') moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi, kaasa arvatud hästituntud vihmaussid ja kaanid. Enamjaolt elavad nad märjas keskkonnas, kuid on ka palju liike, kes on kohastunud eluks maismaal, mageveekogudes ja meres. Väikseimad rõngussid võivad olla alla millimeetri pikad, suurimate pikkus võib aga ületada kolme meetrit.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita.
Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku võistlus, kus võistlejad sooritavad järjest mitu erinevat kergejõustiku ala, nende tulemused arvestatakse ümber punktidesse ning eri alade punktid liidetakse. Mitmevõistlused ja nende alad (järjekord ei vasta alade tegelikule järjekorrale): Nii 10- kui 7-võistlus toimuvad tavaliselt kahel päeval. Kümnevõistlust võidakse pidada ka ühe päeva või ühe tunni jooksul.
Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia pole soovitatav; horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 1.
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjas, läänes ja lõunas Horvaatia, idas Serbia ning kagus Montenegroga. Merepiiri on Bosnial ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar).
James Bond ehk agent 007 on ilukirjanduslik tegelaskuju, Ühendkuningriigi Tema Kuningliku Kõrguse Secret Intelligence Service'i agent, kelle lõi endine Teise maailmasõja aegne Suurbritannia sõjalaevastiku Admiraliteedi Luureosakonna töötaja ja hilisem kirjanik Ian Fleming 1952. aastal. Oma esikteose kirjutas Ian Fleming Jamaical oma Goldeneye villas puhkusel viibides.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvaheline tähis E263 (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) on Eesti pikim maantee pikkusega 287,893 km. Esimesed 5,505 km kulgevad Tallinnas ja seega on Maanteeameti alluvuses 282,388 km maanteed. Esimesed 40 kilomeetrit teest on 2+2 I klassi maantee.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 28 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.