The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal.
Kunst kui üks põhilisi kultuurimõisteid on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) mistahes loomingulisel tegevusalal, mis tekitab meeltega märgatavust. Kuigi sõna kunst eesti keeles pärineb ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel saksa keelest, kasutatakse eesti keeles ka läänemeresoome keeltest laenatud sõna taie. Kunsti kui kaunite kunstide ehk taide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil.
Muusika ehk helikunst (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse muu hulgas noodikirja.
Must lesk (ka must leskämblik, Lõuna must lesk; teaduslik ladinakeelne nimetus Latrodectus mactans) on väga mürgine ämblikuliik perekonnast Latrodectus. See liik on hästi tuntud selgelt eristuva värvusmustriga emaste poolest. Neil on üleni mustalt värvunud keha ja tagakeha alapoolel paikneb punane värvilaik, mis sarnaneb liivakellaga.
Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 50 miili (80 km) kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaraalasid.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Mononukleoos ehk infektsioosne mononukleoos (ladina keeles mononucleosis (infectiosa), inglise keeles ka "kissing disease"; kõnekeeles 'suudlemishaigus') (B27.0, RHK-10) on suuremalt osalt Epsteini-Barri viiruse (EBV) või inimese tsütomegaloviiruse põhjustatud peamiselt laste ja nooremapoolsete inimeste krooniline lööbeline infektsioonhaigus mis levib süljega ja millele on iseloomulik muutunud lümfotsüütide rohkus. Eksperimentaalset infektsioosset mononukleoosi võidakse indutseerida ka mitmetel laboriloomadel. EBV nakatab B-rakke ja mõjutab lümfotsüüte – valgeid vereliblesid, mis võitlevad haigustega, rünnates antikehi.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Ruutvõrrand on algebraline võrrand üldkujuga a x 2 + b x + c = 0 {\displaystyle ax^{2}+bx+c=0} , kus x {\displaystyle x} on tundmatu ning a {\displaystyle a} , b {\displaystyle b} ja c {\displaystyle c} on arvud, kusjuures a ≠ 0 {\displaystyle a\not =0} . Ruutvõrrandi lahendivalem on x 1 , 2 = − b ± b 2 − 4 a c 2 a {\displaystyle x_{1,2}={\frac {-b\pm {\sqrt {b^{2}-4ac}}}{2a}}} . Reaalarvuliste kordajatega ruutvõrrandil on reaalarvude hulgas alati kas kaks erinevat, kaks kokkulangevat või mitte ühtegi lahendit.
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ρ = m V {\displaystyle \rho ={\frac {m}{V}}} , kus m on aine mass ruumalas V. Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist.
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvaheline tähis E263 (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) on Eesti pikim maantee pikkusega 287,893 km. Esimesed 5,505 km kulgevad Tallinnas ja seega on Maanteeameti alluvuses 282,388 km maanteed. Esimesed 40 kilomeetrit teest on 2+2 I klassi maantee.
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet. See on hiidplaneet ja see on Maast üheksa korda suurem. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lühend EKRE) on rahvuskonservatiivse maailmavaatega Eesti erakond. EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega. Erakonna idee autorid ja asutajad olid Martin Helme, Ruuben Kaalep, Sten-Hans Vihmar, Henn Põlluaas, Mart Helme, Aivar Koitla ja Margo Miljand.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Anonymous on rahvusvaheline, ilma keskse ülesehituseta aktivistide ja häktivistide võrgustik. Anonymoust on nimetatud "detsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga internetikogukonnaks, mis tegutseb pigem ideede kui käskude järgi" ("a very loose and decentralized command structure that operates on ideas rather than directives"). Anonymousel puudub vormiliselt liikmeskond ning iga inimene võib selle nime all tegutseda.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.
Veneetsia (it Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna Veneetsia suurlinnapiirkonna halduskeskus. Veneetsia on maailma omapärasemaid linnu, paiknedes põhiliselt Veneta laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on kanalite täitmise ja saarte ühendamise tõttu nende arv vähenenud 18-ni.
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islamijärgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Struktuur (ladina sõnast strūctūra (sise)ehitus, tarind) on süsteemse objekti organisatsiooniline, korrastuslik, konfiguratsiooniline ehk ehituslik külg. Struktuur on ka tunnetuslik mõiste (sh kategooria), mis on määratletud, kui süsteemi elementide enamasti püsiv seostus ehk organiseerimisviis . Struktuuri üks olulisemaid omadusi on sümmeetria.
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda). Varem on funktsioonide all mõistetud peamiselt arvude hulkade vahelisi kujutusi. Funktsiooni mõistel on keskne koht peaaegu kõikides matemaatika harudes ja kvantitatiivseid meetodeid kasutavates teadusharudes.
Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.
Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest, mille järjestuse määrab vastava geeni transkriptsioon. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes.
Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada]) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad Vaikne ookean läänest, Põhja-Jäämeri põhjast ja Atlandi ookean idast. Kanada üldpindala on 9 985 000 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.