The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud Maa kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel.
Pederastia on erootiline suhe täiskasvanud mehe ja alaealise poisi vahel, kus vanem partner on kiindunud nooremasse, kes vastab tema kiindumusele. Sellises suhtes on enamasti poisi vanus vahemikus 12–17. Ajalooliselt on pederastia leidnud aset erinevate kommete ja tavade kontekstis erinevates kultuurides.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Peep Kala (sündinud 24. novembril 1961) on eesti ajakirjanik ja tippjuht. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis (toona Tallinna Pedagoogiline Instituut) näitejuhtimist ja Tartu Ülikoolis filosoofiat Töötanud Noorte Hääle toimetuses, Eesti Raadios, olnud Päevalehe peatoimetaja, Sakala vastutav väljaandja ja peatoimetaja, ajakirja Luup peatoimetaja ja Virumaa Teataja ja Järva Teataja vastutav väljaandja ning Ühinenud Ajalehtede juhatuse esimees.
Homoseksuaalsus ehk homoseksuaalne sättumus on seksuaalne sättumus, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti samast soost isikute poole ning enamasti samast soost isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Homoseksuaalsuseks (ehk homoseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti, mis tugineb sellisele külgetõmbemustrile, sellega seotud käitumismustrile ning kogukondlikule ühtekuuluvusele nendega, kellel on samasugused mustrid. Homoseksuaalsus on heteroseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üks kolmest põhikategooriast, mis paikneb seksuaalse sättumuse kontiinumil.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil.
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaliselt 31.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine. Geomagnetiliste tormide põhjuseks on Päikese tugevatest loidetest alguse saav päikesetuule puhang. Täpsemalt väljendades tekitab Päike elektromagnetilist kiirgust ja laetud osakesi ning kui Päikesel toimuvad koronaalpursked, siis pääsevad laetud osakesed ilmaruumi, haarates samal ajal kaasa ka Päikese magnetvälja osakesi.
Tallinna Linnahall on Tallinnas asuv 4200-kohalise vaatesaali, jäähalli ja kohvikute ning teiste ruumidega olev ehitis, mis pole praegu aktiivses kasutuses ja ootab renoveerimist. Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee. Linnahall on olnud aastaid hüljatud, kuid 2017.
"Kättemaksukontor" on Eestis toodetav krimikomöödiasari. "Kättemaksukontori" peategelased on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak (kuni 9. hooajani; praegu Indias budistlikus kloostris mediteerimas ja elu üle järele mõtlemas), teda ootamatult asendama ilmunud nooremteadurist noorem õde Freya Narvik (alates 10.
Telefon ehk telefoniaparaat on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses. Telefon muudab heli elektrisignaaliks, mis kantakse telefoniliinide või linkide kaudu pika vahemaa taha ning muudetakse seal jälle heliks ja vastupidi. Telefoni leiutajaks peetakse šotlast Alexander Graham Belli, kelle patendiavaldus seadmele, mis suutis elektrisignaalist taasluua selgelt arusaadavat inimhäält, rahuldati 1876.
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elava keemilisest koostisest, elusorganismi keemiliste komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui teadus uurib kõigi organismides (ka biokeemiline indiviid) olevate bioloogiliste makromolekulide e biomakromolekuli rühmade, millest enamik on monomeeridest koosnevad polümeerid, ja ka bioinformatsiooni kandjad, nagu: rasvad, valgud (sh ensüümid), sahhariidid, nukleiinhapped (sh desoksüribonukleiinhape e DNA ja ribonukleiinhape e RNA struktuur ja funktsioonid), biosünteesi, metabolismi, struktuuri ja keemiliste reaktsioonide mehhanisme. Biokeemia ja sellega integreerunud teadusharud uurivad ka organismides olevate bioloogiliste mikromolekulide, millest elusrakud enamasti koosnevad (v.a vesi), biosünteesi, metabolismi, struktuuri ja keemiliste reaktsioonide mehhanismide ning patoloogiaga seonduvat Biokeemia kui teadus uurib ka organismide elundkondi ehk elundisüsteeme ehk organsüsteeme ning elundkondade ja haiguslike seisundite vahelisi seoseid.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus.
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Alates 1952.
Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Sõna paleontoloogia tuleb kreeka keelest: παλαιός, palaios, ehk "vana, muistne, iidne", ὄν, on (gen. ontos), ehk "olev" ja λόγος, logos, ehk "mõiste, õpetus" - kivististeteadus.
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
Horvaatia (eestikeelne nimekuju Kroaatia pole soovitatav; horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 1.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki planeedil Maa elavaid organisme (nende ehitust, talitlust, kasvu, paljunemist, päritolu, evolutsiooni, levikut jne) ning organismide kooslusi. Bioloogia tähtsamad meetod on vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment.
Mažoor (ladina k major, 'suur') ehk duur (ladina k dūrus, 'karm, kõva') on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts. Mažoori liigid: loomulik mažoor struktuuriga 1 - 1 - ½ - 1 - 1 - 1 - ½ tooni, (näiteks loomulik mažoorne helirida C-st on c, d, e, f, g, a, h) harmooniline mažoor (madaldatud VI astmega) struktuuriga 1 - 1 - ½ - 1 - ½ - 1½ - ½ tooni, (näiteks harmooniline mažoorne helirida C-st on c, d, e, f, g, as, h) meloodiline mažoor (madaldatud VI ja VII astmega) struktuuriga 1 - 1 - ½ - 1 - ½ - 1 - 1 tooni, (näiteks meloodiline mažoorne helirida C-st on c, d, e, f, g, as, b) Mažoorse helistiku nimetus kirjutatakse suure algustähega (näiteks Do-mažoor ehk C-duur jne).
Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise. Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb Eesti-uuringute Tippkeskus, mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, Eesti Keele Instituudist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Muusikaakadeemiast ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb EKM Teaduskirjastus (asutatud 2007.
Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit').
Rahvusvaheline raamatu standardnumber
ISBN (International Standard Book Number) on raamatute identifitseerimiseks kasutatav numbrikombinatsioon. ISBN võeti ISO 2108 standardi järgi kasutusele 1970. aastal.
Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos – ise ja ladinakeelsest sõnast mobilis – liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, vähestel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto).
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.