The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Tallinn (endine Reval) on Põhja-Euroopa ajalooline linn, Eesti Vabariiki esindav pealinn ning Harju maakonna halduskeskus, mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — Eestimaa põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on Balti klindi paejärsakul Tallinna lahe ääres, mis on omakorda Soome lahe siselaht. Üks endisi idapoolsemaid hansalinnasid ja kunagisi baltisakslaste võimukantse on nüüdisajal samuti Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome rahvastike ning samuti hulgaliste turistide tõmbekeskuseks.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel.
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose – ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25% Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine ja avalikustamine, Eestis Isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulvat revolutsiooni ettevalmistav poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning avalikkuse vastumeelsusest fosforiidikaevanduste rajamise osas puhkenud massiivse protestiliikumisega (fosforiidisõda).
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.02 võttis parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud augustiputš, mille põhjus oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroika ja NSV Liidu nõrgenemisega.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest sõnast fasten või rootsikeelsest sõnast fastlag, mis tähendab paastu. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Küpsis (tuntud ka kui HTTP-küpsis, inglise cookie, HTTP cookie) on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu. Nii saab server vastava kliendi päringu eristada teiste omadest ja pakkuda talle isikupärastatud andmeid. Küpsiseid võib kasutada veebilehtedele sisselogimiseks, eelistuste salvestamiseks ja ostukorvi sisu meelespidamiseks.
Tanja Mihhailova-Saar (esinejanimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse ansamblisse, astunud üles solistina ning osalenud muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Oktoobrilapsed (vene keeles октябрята, ainsuses октябрёнок) olid Nõukogude Liidus kooli pioneerimaleva juures tegutsenud, rühmadesse koondatud 7–9-aastased lapsed, keda pioneeride või kommunistlike noorte seast valitud juhtide suunamisel valmistati ette astuma Üleliidulisse V. I. Lenini nimelisse Pioneeriorganisatsiooni. Nimetus pärineb aastatest 1923–1924, mil Moskvas tekkisid esimesed lasterühmad, kuhu võeti 6–7-aastaseid lapsi, kes olid sündinud Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastal 1917. Oktoobrilaste rühmad moodustati koolide algklassides ja need tegutsesid kuni oktoobrilaste pioneeriks astumiseni ja pioneerirühmade moodustamiseni.
Inimgeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul, regionaalsel ja ülemaailmsel tasandil ruumis ja ajas. Inimgeograafia on üks kahest peamisest geograafia suunast. Inimgeograafia on sotsiaalteaduste haru, mis uurib maailma, inimesi, kogukondi ja kultuure, keskendudes koha- ja ruumisuhetele.
Oktoobripühad olid Nõukogude Liidu riigipüha, 1917. aastal aset leidnud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Ehkki tollal kehtinud kalendri järgi toimus revolutsioon oktoobris, mindi uue riigikorra ajal Tsaari-Venemaal kehtinud Juliuse kalendrilt üle Gregoriuse kalendrile, seepärast tähistati oktoobripühi 7.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227.