The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
"Kaleva" (registritunnusega OH-ALL) oli Soome lennufirma Aero reisilennuk Junkers Ju 52, mis lendas liinil Tallinn-Helsingi ning mille Nõukogude Liidu sõjalennukid 14. juunil 1940 Soome lahe kohal Keri saare lähedal alla tulistasid. Hukkusid kõik lennuki pardal olnud inimesed – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat: Bo Hermansson von Willebrand Tauno Launis Henry W. Antheil (USA diplomaat) Frederic Marty (Prantsusmaa diplomaatiline kuller) Paul Longuet (Prantsusmaa diplomaatiline kuller) Rudolf Cöllen Friedrich-Wilhelm Offermann Max Hettinger Gunvor Maria Luts Vahetult pärast Kaleva allakukkumist lendas kukkumiskohast üle asja uurima saadetud Soome hävituslennuk (piloot Ilmari Juutilainen), mille pihta Kaleva vettekukkumise paigas veepinnale tõusnud Nõukogude Liidu allveelaevalt avati kuulipildujatuli.
Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist. Ajaliselt langevad need kokku judaismi paasapühadega.
Populaarse laulu kohta vaata artiklit In the Summertime Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi.
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Küpsis (tuntud ka kui HTTP-küpsis, inglise cookie, HTTP cookie) on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu. Nii saab server vastava kliendi päringu eristada teiste omadest ja pakkuda talle isikupärastatud andmeid. Küpsiseid võib kasutada veebilehtedele sisselogimiseks, eelistuste salvestamiseks ja ostukorvi sisu meelespidamiseks.
Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg. Kogu maakera aeg on arvestatud Greenwichi observatooriumit läbiva mõttelise nullmeridiaani järgi. Kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavöönditeks ja nende põhjal on pandud paika kellaaeg.
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist. Holland piirneb idas Saksamaaga, lõunas Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ja läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose – ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal.
Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.
Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 26 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja neli Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island,Liechtenstein, Norra ja Šveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros.
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest – Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km².
Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.
Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevad Eesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha (Eesti Vabariigi aastapäev), mis on samuti puhkepäev ja 13 riiklikku tähtpäeva, mis ei ole puhkepäevad. Eesti riigipühad ja rahvuspüha: uusaasta – 1.
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,7 miljardit islamijärgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament. Koos lääneküljel asuva varasemast ajast säilinud Väike-Ordukindluse fassaadiga moodustab kirdetiivas asuv endine Eestimaa kubermanguvalitsuse barokne ja varaklassitsistlik lossihoone erinevaist ajastuist pärit eriilmelisite ja -otstarbelisite ehitiste kogumi.
Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel
Eesti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel alates 1993. aastast. Eesti on võitnud lauluvõistluse ühel korral: 2001.