The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km2) Saarte vesikond (4140 km2)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km), Kasari jõgi (112 km), Piusa jõgi (109 km), Pirita jõgi (105 km), Emajõgi (101 km) ja Navesti jõgi (100 km).
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja. Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt. Ta on üks suurematest tänapäevastest roomajatest, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg.Tema ebaharilikult suuri mõõtmeid seostatakse saaregigantismiga: saartel, kus ta elutseb, puuduvad muud röövloomad, kes võiksid hõivata sellist ökoloogilist nišši.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a + i b {\displaystyle a+ib} , kus a {\displaystyle a} ja b {\displaystyle b} on reaalarvud ning i {\displaystyle i} imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i 2 = − 1 {\displaystyle i^{2}=-1} . Kompleksarvude liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine toimuvad seda omadust arvestades nii, nagu i oleks tavaline arv. Kõikide kompleksarvude hulka tähistatakse C {\displaystyle \mathbb {C} } .
MMS (inglise keeles Miracle Mineral Solution või Miracle Mineral Supplement, 'imeline mineraalilahus' või 'imeline mineraalilisand' ja 'imeline mineraalide lisand') on alates 2006. aastast Ameerika Ühendriikides ja hiljem ka mujal turundatud mürgine aine ("organismi puhastaja"). Koostiselt on see naatriumkloriti 28% vesilahus, mida kasutusjuhendi kohaselt tuleb "aktiveerida" sidrunhappega, nii et tekib kloordioksiidi lahus.Tegemist on mürgise ainega, mis võib põhjustada oksendamist, kõhulahtisust ja siseelundite kahjustusi ning surma.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal.
Populaarse laulu kohta vaata artiklit In the Summertime Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Siia suunab märksõna "Keemik", mis võib tähendada ka mõistet artiklis JHK Kohtla-Järve Keemik Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib stabiilsete isotoopidena esinevate aatomite väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.
Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad).
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus.
Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t mitte fülogeneetilisest) jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (eluslooduse eri riikidesse kuuluvaid) rühmi: baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt, taimedest rohevetikad.
Rütm (kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on muusikas helivältuste järgnevuse muster. Rütm võib olla näiteks: kaootiline, vt kaos vaba, vt rubato (itaalia k rubato - röövitud, riisutud, paljaksvarastatud) modaalne, vt modaalrütmika mensuraalne ehk mõõdetud, vt mensuraalnotatsioon meetriline (kreeka keeles metron - mõõt), vt meetrum ehk aktsenteeritud (ladina keeles accentus - rõhk), vt aktsentMeetrilise rütmiga muusika kuulamisel tajume, et teost läbib mingi keskne vältus, mille suhtes organiseeruvad ülejäänud vältused. Teost läbiva tugivältuse (pulsi) tunnetamine muusikas on seotud inimorganismis endas peituvate korduvate protsessidega (südame tuksumine (pulss) ja hingamine).
Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki planeedil Maa elavaid organisme (nende ehitust, talitlust, kasvu, paljunemist, päritolu, evolutsiooni, levikut jne) ning organismide kooslusi. Bioloogia tähtsamad meetodid on vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment.
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N {\displaystyle \mathbb {N} } . Segaduse vältimiseks kasutatakse tihti tähistusi N + {\displaystyle \mathbb {N} ^{+}} ja N 0 {\displaystyle \mathbb {N} ^{0}} .
Alexander Theodor von Middendorff
Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; vana kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal. Seda räägib 380 miljonit inimest emakeelena ja umbes 600 miljonit esimese võõrkeelena. Ligikaudu 2 miljardit inimest maailmas valdab inglise keelt vähemalt elementaarse suhtlemise tasandil.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Dünaamika (kreeka keeles dynamikos – jõusse puutuv, jõu-) on muusikas õpetus muutumisest. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses helitugevusega, kuid muutuda võib ka näiteks tempo, harmoonia, artikulatsioon, karakter, tämber, faktuur, muusikavorm või kontuur. Dünaamikat on noodikirjas tähistatud varastest aegadest peale.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on kokku kuus: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaAga teistes riikides ja piirkondades arvatakse teistmoodi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on ka kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania asemel on lihtsalt Austraalia maailmajagu.Enamikus ingliskeelsetes maades ja Hiinas jaotatakse maailm seitsmeks maailmajaoks, nendes on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika eraldi.Veel kaks varianti on viie maailmajao (Euroopa ja Aasia asemel kogu Euraasia) ning nelja maailmajao mudel (Euroopa, Aasia ja Aafrika asemel on Afroeuraasia).
"Kättemaksukontor" on Eestis toodetav krimikomöödiasari. "Kättemaksukontori" peategelased on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak (kuni 9. hooajani; praegu Indias budistlikus kloostris mediteerimas ja elu üle järele mõtlemas), teda ootamatult asendama ilmunud venemteadurist noorem õde Freya Narvik (alates 10.
Ümbermõõt on matemaatikas pinna ääre pikkus tasandil R2. Näiteks ringi ümbermõõdu valem on: U = 2 ⋅ π ⋅ r {\displaystyle U=2\cdot \pi \cdot r} ,kus U {\displaystyle U} on ringi ümbermõõt, r {\displaystyle r} on ringi raadius ja π {\displaystyle \pi } on konstant pii, mis võrdub 3,141592654... Teine ringi ümbermõõdu valem on U = π ⋅ d {\displaystyle U=\pi \cdot d} , kus d on ringi diameeter (läbimõõt).
Miil on pikkusühik, mis kuulub briti mõõtühikute süsteemi. 1 briti miil = 5280 jalga = 1760 jardi ≈ 1609 meetrit1 geograafiline ehk saksa miil = 7,42 kilomeetrit 1 maamiil = 1609,344 meetrit täpselt (1959. aasta rahvusvahelise kokkuleppega) 1 meremiil = 1,852 kilomeetritNorras ja Rootsis on miil (mil, Rootsi miil) võrdne 10 kilomeetriga.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaraalasid.
Faktuur (inglise keeleruumis ka tekstuur, saksa keeles pigem Satz või Tonsatz) on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia.
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен (Faddei Faddejevitš Bellingshausen), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Ruutvõrrand on algebraline võrrand üldkujuga a x 2 + b x + c = 0 {\displaystyle ax^{2}+bx+c=0} ,kus x {\displaystyle x} on tundmatu ning a {\displaystyle a} , b {\displaystyle b} ja c {\displaystyle c} on arvud, kusjuures a ≠ 0 {\displaystyle a\not =0} . Ruutvõrrandi lahendivalem on x 1 , 2 = − b ± b 2 − 4 a c 2 a {\displaystyle x_{1,2}={\frac {-b\pm {\sqrt {b^{2}-4ac}}}{2a}}} .Reaalarvuliste kordajatega ruutvõrrandil on reaalarvude hulgas alati kas kaks erinevat, kaks kokkulangevat või mitte ühtegi lahendit. Geomeetrilises tõlgenduses asuvad ruutvõrrandi lahendid kohtadel, kus ruutfunktsiooni y = a x 2 + b x + c {\displaystyle y=ax^{2}+bx+c} graafik lõikab x {\displaystyle x} -telge.
Kirikuriik, ka Paavstiriik (itaalia keeles ainsuses: Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses: Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses: Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo tähtsamaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861. aastal.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
l (Cortinarius caperatus) on vöödikuliste sugukonda kuuluv seen, mis kasvab Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Kitsemamplit tunti varem nimega Rozites caperatus, kuid liigitati geenianalüüsi tulemusena vöödikuliste alla. Kasvab augustis-septembris liivastes männikutes ja rabastuvates metsades, tihti massiliselt.
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. Meloodia olemuse määravad üksteisele järgnevad helikõrguslikud intervallid ja helide rütm: meloodia on horisontaalne helikõrgusstruktuur. Meloodia võib olla vormitud perioodina, mis võib jaguneda lauseteks, fraasideks ja motiivideks.
Sakkfriis (saksa keeles deutsches Band, Zackenfries, ka Stromschicht, prantsuse keeles frise de dents d'engrenage 'hammasrattahambafriis', itaalia keeles dente di sega 'saehammas', vene keeles поребрик) on friisina horisontaalselt ehitise seina liigendav, siksakina rütmiliselt eenduv ja taanduv ehisriba, mis laotakse seina pinna suhtes 45 kraadi all asetatud kividest või tellistest. Arvatavasti pärit tellisarhitektuurist, aga seda on kasutatud raiddekoorimotiivina ka kantkividest laotud hoonetel, ehtides seinu ja apsiide, sageli katusealuse karniisi koosseisus, liigendades kirikutornide välisseinu, tihti korruseid markeerides, ning kaunistades silluskaart järgides ukse- ja aknaportaale.Esimesed sakkfriisi sarnased kaunistused leiab 10. sajandi mosaraabia arhitektuurist Hispaania aladel.
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012. aasta seisuga 45 890 000 kõnelejat Hispaanias ja 527 976 120 kogu maailmas. Seda peetakse pärast mandariini keelt teiseks kõige kõneldumaks emakeeleks maailmas.Hispaania keel arenes vulgaarladina keelest Ibeeria poolsaarelt pärast Lääne-Rooma impeeriumi kokkuvarisemist viiendal sajandil.