The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste (normaalsete mõõtmetega) puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus. See nimetus on õigupoolest eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu ega toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja põhiseaduslik nimetus on seetõttu "maad" (Länder, ainsuses Land).
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal.
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaraalasid.
Populaarse laulu kohta vaata artiklit In the Summertime Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg. Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00) ja tagasi vööndiajale minnakse oktoobri viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 4:00). Siis keeratakse ajanäitajad tund aega tagasi.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa ja teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Planeedil peaaegu puudub atmosfäär ning seetõttu varieeruvad pinnatemperatuurid 100 kelvinist öösel kuni 700 kelvinini päeval.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Mitte segi ajada melatoniini või melamiinigaMelaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest. Melaniinid evivad erinevates organismides immunoloogilisi, antioksüdantseid ja -inflammatoorseid toimeid, osadel loomadel aga soodustavad need elu jätkamisega seotud toimingute edukust. Melaniinide süntees allub geneetilisele, hormonaalsele ja ensümaatilisele kontrollile ning seda kiirendab päikesevalgus.
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena (arvkordajaga üks). Kahekümne kahele tuletatud ühikule on antud erinimetused.
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet. See on hiidplaneet ja see on Maast üheksa korda suurem. Saturn on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on veest hõredam (ligi 30%) ja kuigi Saturni tuum on veest oluliselt tihedam, on planeedi keskmine tihedus vaid 0,69 g/cm3 gaasilise väliskihi tõttu.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Küberhügieen tähendab olukorda, kus on hoolikalt läbi mõeldud nii inimese enda andmete kui ka asutuse või organisatsiooni andmete kaitsmine – seda võib vaadelda kui käitumismallide ja võtete kogumit, mille abil arvutite (ja üha enam ka muude Internetti ühendatud seadmete) kasutajad tagavad süsteemide toimimise ja parandavad turvalisust.
Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα (Elláda), formaalselt Ελλάς (Ellás), ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Alates 1952.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
Ruutvõrrand on algebraline võrrand üldkujuga a x 2 + b x + c = 0 {\displaystyle ax^{2}+bx+c=0} ,kus x {\displaystyle x} on tundmatu ning a {\displaystyle a} , b {\displaystyle b} ja c {\displaystyle c} on arvud, kusjuures a ≠ 0 {\displaystyle a\not =0} . Ruutvõrrandi lahendivalem on x 1 , 2 = − b ± b 2 − 4 a c 2 a {\displaystyle x_{1,2}={\frac {-b\pm {\sqrt {b^{2}-4ac}}}{2a}}} .Reaalarvuliste kordajatega ruutvõrrandil on reaalarvude hulgas alati kas kaks erinevat, kaks kokkulangevat või mitte ühtegi lahendit. Geomeetrilises tõlgenduses asuvad ruutvõrrandi lahendid kohtadel, kus ruutfunktsiooni y = a x 2 + b x + c {\displaystyle y=ax^{2}+bx+c} graafik lõikab x {\displaystyle x} -telge.
Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227.
Esiaeg (inglise keeles prehistory) ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr. Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal.
RSS (ingliskeelne lühend sõnadest Rich Site Summary või Really Simple Syndication) on XML-il põhinev andmevorming (uudistevoo vormingu standard) Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks. RSSi levikule on kaasa aidanud ajaveebide suur populaarsus, sest RSS-vormingus kokkuvõtted on mugav vahend operatiivse info saamiseks huvipakkuva lehekülje muutmisest. Viimasel ajal on RSSi üha rohkem hakatud kasutama ka meeskonnatöövahendites paljusid meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks.
Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Wiki tähendab havai keeles "kiire".
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus: Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev teater Vanemuine.
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. Elektroodid võivad olla ainult voolujuhtideks, kuid võivad ka keemilistes jm protsessides osaleda. Termini elektrood (kreeka sõnadest elektron merevaik ja hodos rada) koos oskussõnadega anood ja katood võttis 1834.
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest (kõige vanem on "Ilias", mille järg on ka "Odüsseia"). Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel.