The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'vastla- ehk paastuõhtu' algusosast vastel'. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
2019. aasta Riigikogu valimised
2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis korraldatakse 3. märtsil 2019.
"Tõde ja õigus" I on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" esimene ning tuntuim osa, mis ilmus 1926. aastal. Teoses käsitletakse korraga nii filosoofilisi kui ka elulisi probleeme eestlaste jaoks tuttavate olukordade, inimtüüpide ning ajaloolise ja ühiskondliku konteksti kaudu.
"Tõde ja õigus" II on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" teine osa, mis ilmus 1929.aastal.Romaanisarja teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest.
Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Arvatakse, et hunte elab planeedil kokku umbes 200 000 isendit. Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas. Ajalooliselt on berberid kõnelnud mitmesuguseid berberi keeli, mis moodustavad ühe haru afroaasia keeleperekonnast.
Andres Paas (Vargamäe Andres, rahvasuus Mäe Andres, talunime järgi Eespere Andres) on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" tegelane, üks sarja I osa peategelastest ning V osa kõrvaltegelane, Mäe talu omanik. Andres on väga tõsine ja kinnine mees, kes räägib vähe ning peab oluliseks kõva töötegemist ja haridust. Ta elab pidevalt justkui tulevikus ja vaatab asju sellisena nagu need tulevikus olema peaksid, mitte sellisena, nagu need on.Andres kolib koos oma naise Krõõdaga Vargamäele elama.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Elektrooniline hääletamine Eestis
Elektrooniline hääletamine on hääletamine elektroonilise seadme vahendusel. Eestis on seadustatud elektrooniline hääletamine interneti teel, kus hääletaja tuvastamiseks kasutatakse ID-kaarti või mobiil-ID-d. E-hääletamise süsteem töötati välja Vabariigi Valimiskomisjoni juhtimisel.
Krõõt on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" I osa üks tähtsamaid tegelasi, peategelase Andres Paasi esimene abikaasa. Krõõt läheb koos Andresega Vargamäele elama ja juba mäest üles uue kodu poole minnes justkui tajub eesootavaid kannatusi. Esialgu on ta rõõmsameelne, kuid aja jooksul muutub aina kurvemaks ja nutab üha tihedamini.
"Tõde ja õigus" IV on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" eelviimane osa, mis ilmus 1932. aastal.Neljas köide kujutab inimese võitlemist iseendaga ja tegevuskohaks on Tallinn. Samuti pakub see Eesti ühiskonna ajaloofilosoofilist tõlgendust tsivilisatsioonikriitikana, mis meenutab O. Spengleri "Õhtumaa allakäiku." Teoeses on äärmiselt palju dialooge, lugejani jõuavad abielupaari omavahelised probleemid ning läbi kohtuprotsessi ja pihtimuste saab vaadata ka tegelaste teadvusesse ning hinge.
Mari, ka Vargamäe Mari ja Sauna-Mari, on üks kesksetest tegelastest A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas, episoodiliselt II ja III osas. Esialgu on Mari vaid Mäe talu teenijanna, kes on alati lõbus, lagistab naerda, laulab ning lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk ja kohusetundlik ning tal on kõigi teistega hea läbisaamine.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel.
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhiti kolhoosi samuti riiklikult, ehkki pisut vähem kui sovhoose – ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil kolhoosi liikmel paremini elada kui samasugust tööd tegeval sovhoositöötajal.
Indrek Paas on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" II–V osa peategelane, I osa peategelase Andres Paasi ja tema teise naise Mari poeg. "Tõe ja õiguse" esimese osa lõpus läheb Indrek linna kooli. Järgnevad osad kirjeldavad tema õpinguid, kokkupuuteid revolutsioonilise liikumisega ja abielu Kariniga.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19.
Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal
Eesti erakonnad vasak-paremskaalal Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid.