The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'vastla- ehk paastuõhtu' algusosast vastel'. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
2019. aasta Riigikogu valimised
2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis korraldatakse 3. märtsil 2019.
Poolahvilised ehk leemurilised ehk poolahvid (Prosimii, Prosimiae, Lemuroidea) on varasem esikloomaliste takson, mis hõlmab praeguse strepsiriinsete primaatide alamseltsi ning lisaks veel kandlased, tupaialased või mõlemad. Nad moodustavad parafüleetilise rühma. Nimetus viitab sellele, et neid on vaadeldud ahvilistest algelisematena.
"Tõde ja õigus" I on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" esimene ning tuntuim osa, mis ilmus 1926. aastal. Teoses käsitletakse korraga nii filosoofilisi kui ka elulisi probleeme eestlaste jaoks tuttavate olukordade, inimtüüpide ning ajaloolise ja ühiskondliku konteksti kaudu.
Elektrooniline hääletamine Eestis
Elektrooniline hääletamine on hääletamine elektroonilise seadme vahendusel. Eestis on seadustatud elektrooniline hääletamine interneti teel, kus hääletaja tuvastamiseks kasutatakse ID-kaarti või mobiil-ID-d. E-hääletamise süsteem töötati välja Vabariigi Valimiskomisjoni juhtimisel.
"Tõde ja õigus" II on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" teine osa, mis ilmus 1929.aastal.Romaanisarja teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest.
"Tõde ja õigus" IV on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" eelviimane osa, mis ilmus 1932. aastal.Neljas köide kujutab inimese võitlemist iseendaga ja tegevuskohaks on Tallinn. Samuti pakub see Eesti ühiskonna ajaloofilosoofilist tõlgendust tsivilisatsioonikriitikana, mis meenutab O. Spengleri "Õhtumaa allakäiku." Teoeses on äärmiselt palju dialooge, lugejani jõuavad abielupaari omavahelised probleemid ning läbi kohtuprotsessi ja pihtimuste saab vaadata ka tegelaste teadvusesse ning hinge.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
2015. aasta Riigikogu valimised
2015. aasta Riigikogu valimised olid XIII Riigikogu korralised valimised. Valimised toimusid 1.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lühend EKRE) on Eesti erakond. EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühinesid 2012. aastal Eesti Rahvusliku Liikumise liikmed.
Eesti erakonnad vasak-parem-skaalal
Eesti erakonnad vasak-paremskaalal Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid.
Andres Paas (Vargamäe Andres, rahvasuus Mäe Andres, talunime järgi Eespere Andres) on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" tegelane, üks sarja I osa peategelastest ning V osa kõrvaltegelane, Mäe talu omanik. Andres on väga tõsine ja kinnine mees, kes räägib vähe ning peab oluliseks kõva töötegemist ja haridust. Ta elab pidevalt justkui tulevikus ja vaatab asju sellisena nagu need tulevikus olema peaksid, mitte sellisena, nagu need on.Andres kolib koos oma naise Krõõdaga Vargamäele elama.
Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri.
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ja soojusjuhtivuse ning enamasti on need ka hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po).
Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei. Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (lühend SDE) on Eesti erakond, mis määratleb end vasaktsentristliku parteina, mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning põhiväärtused tööd väärtustav majandusmudel, õiglus, solidaarsus ja võrdsed võimalused. Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et igale ühiskonna liikmele oleks tagatud õigus väärikale elule ja eneseteostusele. SDE eelkäija Mõõdukad tekkis 1996.
Eestis toimuvad Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, Euroopa Parlamendi valimised ja Vabariigi Presidendi valimised. Riigikogu valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres). Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi saared, Lõuna-Orkney saared ja Lõuna-Shetlandi saared.
2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid XIX maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimusid 11.
Indrek Paas on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" II–V osa peategelane, I osa peategelase Andres Paasi ja tema teise naise Mari poeg. "Tõe ja õiguse" esimese osa lõpus läheb Indrek linna kooli. Järgnevad osad kirjeldavad tema õpinguid, kokkupuuteid revolutsioonilise liikumisega ja abielu Kariniga.
Krõõt on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" I osa üks tähtsamaid tegelasi, peategelase Andres Paasi esimene abikaasa. Krõõt läheb koos Andresega Vargamäele elama ja juba mäest üles uue kodu poole minnes justkui tajub eesootavaid kannatusi. Esialgu on ta rõõmsameelne, kuid aja jooksul muutub aina kurvemaks ja nutab üha tihedamini.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.