The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Autoralli maailmameistrivõistlused
Autoralli maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Rally Championship, lühend WRC) on autoralli kõige kõrgetasemelisemad võistlused maailmas. Neid korraldatakse alates 1973. aastast autotootjatele ja 1977.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, praegu võimul olev kuninganna Elizabeth II.Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelevalve, päevakajaliste teemade arutamine. Otsused, mis ühes kojas vastu võetakse, peavad saama teise koja heakskiidu.
Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga.
Dedovštšina (vene keeles дедовщина 'vanakeste, taatide võim') on vanemate ajateenijate poolt nooremate ajateenijate suhtes rakendatav mitteformaalne initsiatsioon ning psüühiline ja füüsiline vägivald kohustusliku tegevteenistuse ajal Nõukogude Armees ning tänapäeval Venemaa ja mõne Sõltumatute Riikide Ühenduse riigi relvajõududes.
Rooma provints Juudamaa (heebrea: יהודה, standard: Yehuda; tiberiase: Yehûḏāh; kreeka: Ἰουδαία Ioudaia; ladina: Iūdaea), mõnikord kirjutatud ladina keeles Iudæa või Iudaea, et eristada seda Juudamaa geograafilisest piirkonnast, mis hõlmas Juudamaa, Samaaria ja Idumea piirkonnad ning ulatus Hasmoneide ja Herodese Juudamaa kuningriigi endiste piirkondade osadele. See nimetati Arhelaose Juudamaa tetrarhia järgi, kuid Rooma provints hõlmas palju suurema territooriumi. Nimi "Juudamaa" on võetud Juuda kuningriigilt 6.
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. See piirneb läänes ja lõunas Atlandi ookeaniga ning idas ja põhjas Hispaaniaga ning on Mandri-Euroopa kõige läänepoolsem riik. Lisaks Euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub Portugali Vabariigile ka kaks saarestikku, Assoorid ja Madeira, millel on autonoomse piirkonna staatus.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta).
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km2) Saarte vesikond (4140 km2)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km), Kasari jõgi (112 km), Piusa jõgi (109 km), Pirita jõgi (105 km), Emajõgi (101 km) ja Navesti jõgi (100 km).
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja. Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt. Ta on üks suurematest tänapäevastest roomajatest, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg.Tema ebaharilikult suuri mõõtmeid seostatakse saaregigantismiga: saartel, kus ta elutseb, puuduvad muud röövloomad, kes võiksid hõivata sellist ökoloogilist nišši.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas.
Korvpalli maailmameistrivõistlused
Korvpalli maailmameistrivõistlused (FIBA maailmameistrivõistlused) on kord nelja aasta tagant peetav korvpalliturniir meeste rahvusmeeskondadele.
Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a + i b {\displaystyle a+ib} , kus a {\displaystyle a} ja b {\displaystyle b} on reaalarvud ning i {\displaystyle i} imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i 2 = − 1 {\displaystyle i^{2}=-1} . Kompleksarvude liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine toimuvad seda omadust arvestades nii, nagu i oleks tavaline arv. Kõikide kompleksarvude hulka tähistatakse C {\displaystyle \mathbb {C} } .
Linnutee ehk Galaktika on galaktika, millesse kuulub Päike. Maale paistab Linnutee miljardite kaugete tähtede ühtesulava valgusena. Eestis kutsutakse seda ilmselt lindude rändega seoses Linnuteeks, sest rändlinnud orienteeruvad selle järgi, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kreeka keeles Galaktikos, inglise keeles Milky Way, saksa keeles Milchstrasse), sest on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on kokku kuus: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaAga teistes riikides ja piirkondades arvatakse teistmoodi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on ka kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania asemel on lihtsalt Austraalia maailmajagu.Enamikus ingliskeelsetes maades ja Hiinas jaotatakse maailm seitsmeks maailmajaoks, nendes on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika eraldi.Veel kaks varianti on viie maailmajao (Euroopa ja Aasia asemel kogu Euraasia) ning nelja maailmajao mudel (Euroopa, Aasia ja Aafrika asemel on Afroeuraasia).
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.
Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on "päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
Kirikuriik, ka Paavstiriik (itaalia keeles ainsuses: Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses: Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses: Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861. aastal.
Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala.