The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
Võiseen ehk kollariisikas (Lactarius scrobiculatus), ka kollapiimik ja võivahelik, on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Kasvab lubjarikkal mullal kuuse-segametsades, lammi- ja soostunud metsades. Võiseene kübar on 8–24 cm laiune, lame, keskkohast nõgus, ooker-, kuld- või sidrunikollane, selgelt vöödiline, takerkarvane kleepuv-limane.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Kitsemampel (Cortinarius caperatus) on vöödikuliste sugukonda kuuluv seen, mis kasvab Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Kitsemamplit tunti varem nimega Rozites caperatus, kuid liigitati geenianalüüsi tulemusena vöödikuliste alla. Kasvab augustis-septembris liivastes männikutes ja rabastuvates metsades, tihti massiliselt.
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km2) Saarte vesikond (4140 km2)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km), Kasari jõgi (112 km), Piusa jõgi (109 km), Pirita jõgi (105 km), Emajõgi (101 km) ja Navesti jõgi (100 km).
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Area 51 (eesti keeles "Ala 51") on umbes 155 ruutkilomeetri suurune piirkond poolkõrbes Ameerika Ühendriikide lääneosas Nevada osariigis Lincolni maakonnas, kus asuvad USA salajased sõjalised objektid ning mida vandenõuteoreetikud ja ufohuvilised peavad paigaks, kus varjatakse ja uuritakse Maale jõudnud Maa-väliste tsivilisatsioonide esindajaid ja nende tehnikat. 1950. aastate algul kuivanud soolajärve Groom Lake'i ehk Groomi järve äärde rajatud lennubaasi esimene ametlik nimi oli Watertown Strip.
Följeton (prantsuse keeles feuilleton 'leheke') on veste, pilke- või pilalugu. Ajalooliselt oli feuilleton prantsuse ajalehe lisaleht, hiljem aga ”joonealune” või selles kohas avaldatud kirjutis, näiteks veste, järjejutuna ilmuv romaan, teatrikriitika, üldiselt mittepoliitiline aines. Följeton on lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut, asub ilukirjanduse ja publitsistika vahemail ning nõuab autorilt nõtket vaimu, teravat sulge ja isiklikku seisukohta kujutatavate sündmuste suhtes.
Mõõtühikute detsimaaleesliited ehk kümnendeesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse mõõtühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis. Näiteks liidet kilo- kasutatakse pikkusühikutes (1000 meetrit = 1 kilomeeter). Sisuliselt tähendab eesliite kasutamine sellele eesliitele vastava arvuga – kordajaga – korrutamist.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal.
Terav paljak (Psilocybe semilanceata) on värvikuliste sugukonda paljaku perekonda kuuluv hallutsinogeenne seeneliik. Seen kasvab Euroopas, Venemaal, Indias, Peruus ja Lõuna-Ameerika loodeosas ning Põhja-Ameerikas Oregonis, Washingtoni osariigis, Alaskal ja Labradoril, eelistades märgi, põhja poole avatud sõnnikuga väetatud niite ja karjamaid, ehkki erinevalt samasse perekonda kuuluvast liigist P. cubensis ta otseselt sõnniku sees ei kasva. Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp.
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Orlamünde (Lauenburgi) krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas-Eesti maakonnast kogutud väe.