The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Andres Paas (Vargamäe Andres, rahvasuus Mäe Andres, talunime järgi Eespere Andres) on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" tegelane, üks sarja I osa peategelastest ning V osa kõrvaltegelane, Mäe talu omanik. Andres on väga tõsine ja kinnine mees, kes räägib vähe ning peab oluliseks kõva töötegemist ja haridust. Ta elab pidevalt justkui tulevikus ja vaatab asju sellisena, nagu need tulevikus olema peaksid, mitte sellisena, nagu need on.Andres kolib koos oma naise Krõõdaga Vargamäele elama.
"Tõde ja õigus" I on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" esimene ning tuntuim osa, mis ilmus 1926. aastal. Teoses käsitletakse korraga nii filosoofilisi kui ka elulisi probleeme eestlaste jaoks tuttavate olukordade, inimtüüpide ning ajaloolise ja ühiskondliku konteksti kaudu.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest väidetavalt igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma. Esimene nendest oli rott.
"Tõde ja õigus" II on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" teine osa, mis ilmus 1929.aastal.Romaanisarja teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest.
Mari, ka Vargamäe Mari ja Sauna-Mari, on üks kesksetest tegelastest A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas, episoodiliselt II ja III osas. Esialgu on Mari vaid Mäe talu teenijanna, kes on alati lõbus, lagistab naerda, laulab ning lõbutseb nagu noorele tüdrukule kohane. Kõige selle juures on Mari virk ja kohusetundlik ning tal on kõigi teistega hea läbisaamine.
"Tõde ja õigus" IV on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" eelviimane osa, mis ilmus 1932. aastal.Neljas köide kujutab inimese võitlemist iseendaga ja tegevuskohaks on Tallinn. Samuti pakub see Eesti ühiskonna ajaloofilosoofilist tõlgendust tsivilisatsioonikriitikana, mis meenutab O. Spengleri "Õhtumaa allakäiku." Teoeses on äärmiselt palju dialooge, lugejani jõuavad abielupaari omavahelised probleemid ning läbi kohtuprotsessi ja pihtimuste saab vaadata ka tegelaste teadvusesse ning hinge.
Harry Potteri filmid on fantaasiafilmide seeria, mis põhineb J. K. Rowlingu romaanisarjal "Harry Potter". Siiamaani on valminud kaheksa filmi: "Harry Potter ja tarkade kivi" (2001) "Harry Potter ja saladuste kamber" (2002) "Harry Potter ja Azkabani vang" (2004) "Harry Potter ja tulepeeker" (2005) "Harry Potter ja Fööniksi ordu" (2007) "Harry Potter ja segavereline prints" (2009) "Harry Potter ja surma vägised: osa 1" (2010) "Harry Potter ja surma vägised: osa 2" (2011)Chris Columbus oli kahe esimese filmi režissöör, Alfonso Cuaron kolmanda, Mike Newell neljanda ning David Yates viimase nelja filmi režissöör. Ta on kinnitatud ka viimase, seitsmenda filmi mõlema osa stsenaristiks.
A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, A. H. Hansen-Tammsaare, Anton H. Tammsaare, Anton Tammsaare või U. H. Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald – 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija.Tema peateoseks on viieosaline romaanisari "Tõde ja õigus".
Krõõt on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" I osa üks tähtsamaid tegelasi, peategelase Andres Paasi esimene abikaasa. Krõõt läheb koos Andresega Vargamäele elama ja juba mäest üles uue kodu poole minnes justkui tajub eesootavaid kannatusi. Esialgu on ta rõõmsameelne, kuid aja jooksul muutub ta aina kurvemaks ja nutab üha tihedamini.
Indrek Paas on A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" II–V osa peategelane, I osa peategelase Andres Paasi ja tema teise naise Mari poeg. "Tõe ja õiguse" esimese osa lõpus läheb Indrek linna kooli. Järgnevad osad kirjeldavad tema õpinguid, kokkupuuteid revolutsioonilise liikumisega ja abielu Kariniga.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üksus, mis pakub teatrikoolitust. 1938. aastal Tallinna Konservatooriumi juurde loodud Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool ei saanud järgnenud Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ning sõja oludes kuigi kaua töötada.
Propaganda on kommunikatsiooniliik, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust propagandistile vajalikul viisil. Propaganda edastab sihipäraselt ja süstemaatiliselt informatsiooni, eesmärgiga kujundada teatud territooriumi rahva meelsust, hoiakut ja tegusid soovitud suunas. Sageli käsitletakse propagandat negatiivse ja manipulatiivse tegevusena.Enamasti viib propagandat läbi riigi valitsus, valitsuse koosseisus olevad või opositsioonilised erakonnad, samuti ühingud või muud ühiskonnagrupid enda agenda levitamiseks.
Austraalia (Austraalia Ühendriigid) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
"Harry Potter" on briti kirjaniku J. K. Rowlingi seitsmeosaline romaanisari. Teosed räägivad tavainimeste eest peidetud võlurite ja nõidade maailmast ning selles toimuvast hea ja kurja võitlusest. Peategelane on noor võlur Harry Potter, kes õpib Sigatüüka (inglise keeles Hogwarts) Nõiduse ja Võlukunsti Koolis.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.