Eesti Wikipedia Top 100

Carles Puigdemont

Carles Puigdemont i Casamajó (sündinud 29. detsembril 1962 Ameris) on Kataloonia ajakirjanik ja poliitik. Ta oli 10.

Jõulud

Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27. detsembril.

Jõulud eesti rahvakalendris

Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Jõulude aeg on Eestis väldanud toomapäevast (21. detsember) kolmekuningapäevani (6.

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Venemaaga. Eesti pindala on tänapäeval 45 339 ruutkilomeetrit, teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.

Uiguurid

Uiguurid (endanimetus ئۇيغۇر) on suurim turgi rahvas Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas. Uiguurid kõnelevad uiguuri keelt.

Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas.

Talvine pööripäev

Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, millal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.

Henessi Schmidt

Henessi Schmidt (sündinud 7. juulil 1995) on eesti näitleja. Ta lõpetas 2014.

Esileht

Jõuluvana

Jõuluvana ehk jõulumees ehk jõulutaat on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Kõige sagedamini kujutatakse jõuluvana kõhuka heatahtliku vanamehena, kellel on suur valge habe ja seljas punane mantel ning kaasas kott kinkidega. Uuemas rahvusvahelises traditsioonis kujutatakse jõuluvana sageli liikumas lendava saaniga, mida veavad põhjapõdrad.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel) on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.

Märt Avandi

Märt Avandi (sündinud 26. veebruaril 1981) on eesti näitleja, laulja ja saatejuht.

Keemiliste elementide loend

Keemiliste elementide loend esitab sorteeritava tabelina keemiliste elementide järjekorranumbrid, nimetused ja lühendid. Suurema järjekorranumbriga elemente kui 118 pole leitud.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda.

Läänemeri

Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad.

Nublu (räppar)

Nublu (kodanikunimega Markkus Pulk; sündinud 26. juunil 1996) on Keilast pärit Eesti räppar.

Linnar Priimägi

Linnar Priimägi (sündinud 29. märtsil 1954 Tallinnas) on eesti kunstiteadlane, kriitik ja luuletaja. Ta on avaldanud raamatuid, esseistikat ja kriitikat.

Internetikasiino

Internetikasiino (ehk online-kasiino ehk virtuaalkasiino ehk veebikasiino) on traditsioonilise (brick and mortar) kasiino internetis pakutav versioon. Internetikasiinod võimaldavad mängijail kasiinomänge mängida ja panuseid teha internetis. Internetikasiinod pakuvad live-kasiinodega võrdseid võidušansse ja väljamaksesuhteid.

16. detsember

16. detsember on Gregoriuse kalendri 350. päev (liigaastal 351.

David Vseviov

David Vseviov (sündinud 27. mail 1949) on juudi päritolu Eesti ajaloolane, kes töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis professorina. Teda on nimetatud aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.Vseviov on ajalookandidaat (1977) ja ta on Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud kultuuriajaloo doktori kraadi (2003).

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.

Eesti tähestik

Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele. Eesti tähestikus on 27 tähte: Aa, Bb, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Õõ, Ää, Öö, Üü.

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks.

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti ajalugu võib kõige üldisemalt jagada eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks.

Seened

Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.

Jõulutoidud

Jõulutoidud on jõule tähistavate rahvaste jõuluaja pidustustega seotud ja neil päevil söödavad toidud, mis võivad eri rahvastel või piirkonniti erineda.

Itaalia

Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid.

Eesti kirjanike loend

Eesti kirjanike loend loetleb eesti keeles kirjutavaid (kirjutanud) või Eestis elavaid (elanud) kirjanikke.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks.

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit.

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused. Neist kümme on samades piirides omavalitsusüksused ning ülejäänud on kas valla- või linnasisesed linnad. Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (434 562 elanikku) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (738 elanikku, 2019).

Kaja Kallas

Kaja Kallas (sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik, alates 14. aprillist 2018 Reformierakonna esimees.

Euroopa riigid

Euroopa riigid on Euroopas asuvad riigid. Euroopa riikide arv ja täpne loetelu sõltub sellest, mida pidada Euroopaks.

Jõulupuu

Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Teistes riikides on levinud ka teised okaspuud nagu nulg ja araukaaria. Tänapäeval võib jõulupuu olla ka kunstlik, sel juhul enamasti tehtud polüvinüülkloriidist (nn kunstkuusk), kuid kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid ka kõikvõimalikest muudest materjalidest (nt Rakvere linna jõulupuu 2015.

Vana-Egiptus

Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².

Eesti kunstnike loend

Siin on loetletud Eestist pärit, Eestis elanud, Eesti kodakondsusega ja eesti rahvusest kunstnikke. Keraamikud on loetletud ka Eesti keraamikute loendis. Disainerid on loetletud ka Eesti disainerite loendis.

Arvo Pärt

Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili poolest, mille ta lõi 1976.

Eesti kirjandus

Eesti kirjandus on eesti keeles ja Eestis kirjunud kirjandus. Kirjutamine koha ning keele järki võip selle tinglikult jagada järgmisteks osadeks: Eestis peamiselt saksade keeles kirjutatud baltisaksa kirjandus, Eestis kirjutatud eestikeelne eesti kirjandus (nn kodueesti kirjandus) ning võõrsil kirjutatud eestikeelne väliseesti kirjandus. Lisaks kuuluvad Eesti kirjandustraditsiooni ka Eestis kirjutatud ladinakeelsed (peamiselt 17.-18.

Lydia Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; 24. detsember (vkj 12.

Eesti näitlejate loend

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised. Elektrotehnilised suurused on detailsemalt esitatud Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.

Samblikud

Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Fotobiondina toimivad enamasti kas rohevetikad (sageli perekonnast Trebouxia, 80–85%, ent kokku 25 perekonda) või tsüanobakterid (sageli perekonnast Nostoc, aga kokku 15 perekonda). Enamasti kuulub sambliku moodustanud seen kottseente hulka, kas Ascomycota, või harvem Basidiomycota hõimkonda.

Tristan Priimägi

Tristan Priimägi (sündinud 11. detsembril 1976 Tartus) on eesti filmiajakirjanik ja -kriitik. Ta lõpetas 2001.

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.

Egiptuse jumalad

Jumalad ja jumalannad Vana-Egiptuse mütoloogias

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja-Euroopas. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

Eike Eplik

Eike Eplik (sündinud 1982 Raplamaal) on eesti kunstnik.Eplik omandas kunstihariduse 2002. aastast Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonnas (lõpetas 2007) ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuriosakonnas (magistrikraad 2010), samuti on ta olnud vahetusüliõpilane Soomes Turu Rakenduskõrgkooli (soome keeles Turun Ammattikorkeakoulu) skulptuuriosakonnas ning praktiseerinud Soome, Saksa ja Rootsi kunstnike assistendina. "Tema loomingut, mille keskmeks on tavaliselt loomad, iseloomustab mängulisus, fantaasiaküllus ja müstilisus," kirjutab Tartu Kunstimuuseumi näituse "Noorus kui elustiil" kataloog.

Siim Pohlak

Siim Pohlak (sündinud 14. mail 1985 Tallinnas) on eesti ettevõtja ja poliitik, XIV Riigikogu liige, 2019. aasta maist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees ja erakonna aseesimees.

Ohmi seadus

Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. Seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas.

Eestikeelne Vikipeedia

Eestikeelne Vikipeedia on veebipõhise vaba sisuga entsüklopeedia Vikipeedia (Wikipedia) eestikeelne versioon. 24. augustil 2002 loodud veebientsüklopeedias on praegu 214 101 artiklit, millega see on artiklite arvult 46.

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus').

Eesti jõed

Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km2) Saarte vesikond (4140 km2)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km), Kasari jõgi (112 km), Piusa jõgi (109 km), Pirita jõgi (105 km), Emajõgi (101 km) ja Navesti jõgi (100 km).

Hiina astroloogia

Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.

Doonau

Doonau on Kesk- ja Ida-Euroopat läbiv jõgi. Jõe lähe asub Saksamaa edelaosas Schwarzwaldis ning see suubub Musta merre, kus suudmealale on moodustunud delta. Tegu on Volga järel Euroopa maailmajao pikkuselt teise jõega.

Rainer Rahasepp

Rainer Rahasepp (sündinud 8. jaanuaril 1976 Petseris) on Eesti politseinik ja luuletaja. Ta lõpetas Räpina Ühisgümnaasiumi ning õppis Paikuse politseikoolis, mille lõpetas 1996.

Heliloojate loend

Siin on loetletud heliloojaid.

Vabadussõda

Vabadussõda oli Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamiseks ja kaitseks Nõukogude Venemaaga 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 peetud sõda, mis hõlmas endas lisaks 1919.

Kättemaksukontor

"Kättemaksukontor" on Eestis toodetav kriminaalkomöödiasari, mille esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. Sarja stsenarist on Mihkel Ulman, lavastaja Ain Prosa.

Euroopa Liit

märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.

Prantsuse revolutsioon

Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19.

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendriigid) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas.

Vikipeedia

Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. 2018. aasta lõpu seisuga oli Vikipeedial 303 keeleversiooni ja artiklite koguarv läheneb 50 miljonile.

Maailmajagu

Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaSamas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idas Venemaaga (1313 km piiri), põhjas Norraga (727 km piiri) ja läänes Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.

Läti

Läti (läti keeles Latvija, liivi keeles Leţmō, ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas.

Taimede loend

Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks. Selles nimekirjas on taimeliigid ja teised -taksonid. Muud botaanika mõisted on loetletud loendites Botaanika mõisteid ja Bioloogia mõisteid.

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vanakreeka kultuuril oli suur mõju Rooma riigile ja selle kaudu kogu lääne kultuuri arengule.

Näärivana

Näärivana (vene keeles Дед Мороз 'Külmataat') oli Nõukogude Liidus aastavahetuse rituaalne kingitooja, kes asendas jõuluvana. Näärivanaga püüdis Nõukogude võim jõulude kui usupüha tähistamist välja juurida ja nääride tähistamisega asendada. Näärivana on enamasti prillide ja pika valge habemega vana mees, kes kannab punaseid rõivad, sh maani ulatuvat mantlit ja pikka punast mütsi, mis on valgete ääristega.

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt.

Pööripäev

Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium. Aastas on neli pööripäeva: kevadine pööripäev 20. või 21.

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.

Süsihappegaas

Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Varasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid Eesti alal maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega.

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt peetakse keskajaks 5.–15. sajandit, kuid ajavahemik oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast.

Tallinn

Tallinn on linn Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres, Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6.

Renessanss

Renessanss (prantsuse sõnast renaissance "taassünd") oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos.

Värvuste loend põhivärvinimede järgi

Värvuste loend loetleb erinevaid värvusi. Tegemist on mittetäieliku loeteluga. Nimistust on välja jäetud hele- ja tume- eesliidetega värvinimed, kuid on olemas teised toonikvaliteeti kirjeldavad omadussõnad.

Euroopa

Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata.

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine ehk aeroobne respiratsioon) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks.

Ladinakeelsete väljendite loend

Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Stabiilseid isotoope on kolm, nende massiarvud 16, 17 ja 18.

Peipsi järv

Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, vene keeles Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Kalevipoeg

"Kalevipoeg" on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. "Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud.

Kait Rosenberg

Kait Rosenberg on Eesti rekordihoidja 5x5, 6x6 ja 7x7 ruubiku kuubiku lahendamises. Eesti rekordi tegi ta "Helsinki Winter Special 2020 ja Estonian Open 2020" võistlustel.

Eesti loodus

See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti jääb Ida-Euroopa lauskmaale ning on madal ja tasane ala. Maastikulise liigendatuse järgi vastavalt pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku erinevustele jaotatakse Eesti kolmeks maastikuallprovintsiks: Madal-Eestiks, Kõrg-Eestiks ja Peipsi nõo allprovintsiks.

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km). Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, Võrtsjärvest Peipsi järve.Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus. Jõgi läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve.

Õnne 13

"Õnne 13" (ka "Meie elu lood") on Eesti Televisiooni telesari. Sarja idee autor ja esimene stsenarist oli Astrid Reinla. Seejärel oli stsenarist Kati Murutar.

Jerome David Salinger

Jerome David Salinger (1. jaanuar 1919 New York – 27. jaanuar 2010 Cornish, New Hampshire) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik.

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist.

Jesper Parve

Jesper Parve (sündinud 3. veebruaril 1980) on eesti kirjanik, saatejuht ja endine profikorvpallur.

Väino Linde

Väino Linde (sündinud 31. jaanuaril 1959 Tallinnas) on Eesti jurist ja poliitik.

Mehenimede loend

Siin on loetletud mehenimesid.

Pruunkaru

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.