The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Ignaz Philipp Semmelweis [ignats fil'ipp zemmelvaes] (õieti Ignác Fülöp Semmelweis ['ignaats]; 1. juuli 1818 Buda – 13. august 1865 Döbling Viini lähedal) oli ungari arst, kes tõestas, et lapsevoodipalavik on nakkav ning et sellesse haigestumist saab drastiliselt vähendada, kui arstid ja muu meditsiinipersonal enne patsiendiga kokkupuutumist käsi pesevad.
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas. Kõik selle hõimkonna tänapäeval elusolevad liigid kuuluvad klassi okaspuud (Pinopsida) ja seltsi okaspuulaadsed (Pinales). Okaspuutaimed kuuluvad paljasseemnetaimede hulka, keda on maailmas on umbes 700 liik.
Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu.
2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia
2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia on kiiresti leviva teadmata päritoluga koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud haiguse COVID-19 pandeemia, mis sai alguse 2019. aasta detsembris Wuhanis ja oli 2020.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.
Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis
2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis on osa ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast. Esimene haigusjuht Eestis leidis kinnitust 27.
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol. See on normaaltingimustel värvuseta vedelik. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
MMS (inglise keeles Miracle Mineral Solution või Miracle Mineral Supplement, 'imeline mineraalilahus' või 'imeline mineraalilisand' ja 'imeline mineraalide lisand') on alates 2006. aastast Ameerika Ühendriikides ja hiljem ka mujal turundatud mürgine aine ("organismi puhastaja"). Koostiselt on see naatriumkloriti 28% vesilahus, mida kasutusjuhendi kohaselt tuleb "aktiveerida" sidrunhappega, nii et tekib kloordioksiidi lahus.Tegemist on mürgise ainega, mis võib põhjustada oksendamist, kõhulahtisust ja siseelundite kahjustusi ning surma.
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt. Kitsamas mõttes on pandeemia nakkushaiguse epideemiline levik, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Bakterite poolt esile kutsutud pandeemiad on katk, koolera.
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,7 miljardit islamijärgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää. Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline).
Fotosüntees (kreeka photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik.
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Viirused (vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks ja sellega tegelevaid inimesi viroloogideks.
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paarkümmend: ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki, nagu, arhailised saati, elik ning liitsõnalised justkui, otsekui.
Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Väikelastele, eakatele ja immuunpuudulikkusega inimestele võivad gripp ja selle tüsistused olla eluohtlikud.
Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusolendite väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat talletama, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga.
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau' ) on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm.
Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavara. Üldleksikoloogia uurib eri keelte sõnavara üldisi seaduspärasusi, püüab leida sõnavara universaale ja sõnastab sõnavara uurimise põhiprintsiibid. Erileksikoloogia käsitleb ühe konkreetse keele sõnavara iseärasusi, on enamasti sünkrooniline ning suunatud tänapäeva keele uurimisele.
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel) on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.