The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
OÜ NG Investeeringud on Eesti erakapitalil põhinev tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupp, mis annab tööd enam kui 4300 inimesele. NG Investeeringud omab enamusosalust Tallinna Kaubamaja Grupis ja täielikult kuuluvad ettevõttele jäätisetootja Balbiino, alkoholitootja Liviko, kaubandussisustuse tootja Kitman Thulema ning kinnisvaraga tegelevad Roseni Kinnisvara ja Roseni Majad. Läbi Tallinna Kaubamaja Grupi kuuluvad NG Investeeringute ettevõtete hulka Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Selver, Viimsi Keskus, Viking Motors, ABC King, SHU, I.L.U. ja Viking Security.
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal [Rooma] linna asutamisest). See kalender valiti pärast konsulteerimist Sosigenesega ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti.
Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.
Juuli Lill (aastast 2002 Juuli Köster; sündinud 21. septembril 1978 Tallinnas) on eesti ooperi- ja kammerlaulja (metsosopran). Juuli Lill on õppinud laulmist Peterburi Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas (1999–2001, professor Iraida Levanda klassis) ja Eesti Muusikaakadeemias (2001–2005, professor Mati Palmi klassis), aastail 2004–2006 ühtlasi Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer) ning aastail 2005–2009 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes (professor Mati Palmi juhendamisel).
Viirused (vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks ja sellega tegelevaid inimesi viroloogideks.
Hominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene. Inimahvid jagunevad kahte sugukonda: Gibonlased (Hylobatidae) koosnevad 4-st perekonnast ja 13-st giboni liigist, kaasa arvatud laar (Hylobates lar) ja siamang. Need on tuntud kui "väikesed inimahvid".
Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning reeglina kajutita lihtsam väiksem veesõiduk. Eestis registreeritakse paate-väikelaevu pikkusega 2,5 m ja enam, liiklusvahendite registris – sellega tegeleb Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Paadi väikelaevaks tunnustamise otsuse teeb Veeteede Amet.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Härjavõitlus on traditsiooniline meelelahutuslik vaatemäng Hispaanias, Portugalis, Lõuna-Prantsusmaal ja Ladina-Ameerika maades (Mehhiko, Colombia, Ecuador, Venezuela ja Peruu), mille käigus inimesed võitlevad areenil pullidega, keda selles seoses nimetatakse härgadeks. Piirkondades, kus seda harrastatakse, ei peeta seda spordiks, sest selles ei ole võistluse elemente, vaid rituaalseks kultuuriürituseks ja kunstivormiks. Tänapäeval on härjavõitlejad professionaalid, kes sooritavad härjavõitlusareenil vastavalt oma väljaõppele kindlaid liikumisi.
Harry Potteri filmid on fantaasiafilmide seeria, mis põhineb J. K. Rowlingu romaanisarjal "Harry Potter". Siiamaani on valminud kaheksa filmi: "Harry Potter ja tarkade kivi" (2001) "Harry Potter ja saladuste kamber" (2002) "Harry Potter ja Azkabani vang" (2004) "Harry Potter ja tulepeeker" (2005) "Harry Potter ja Fööniksi ordu" (2007) "Harry Potter ja segavereline prints" (2009) "Harry Potter ja surma vägised: osa 1" (2010) "Harry Potter ja surma vägised: osa 2" (2011)Chris Columbus oli kahe esimese filmi režissöör, Alfonso Cuaron kolmanda, Mike Newell neljanda ning David Yates viimase nelja filmi režissöör. Ta on kinnitatud ka viimase, seitsmenda filmi mõlema osa stsenaristiks.
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond). Paleosoikum on vanim fanerosoikumi aegkond. Paleosoikumile eelnes neoproterosoikum ning järgnes mesosoikum ehk keskaegkond.
See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest; planeet Jupiteri kaaslase kohta vaata artiklit Iokaste (kuu) Iokaste (vanakreeka keeles Ἰοκάστη, ladinapäraselt Iocasta või Jocasta) oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Oidipuse ema ja naine. Iokaste oli Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde. Pärast eelmiste Teeba valitsejate Zethose ja Amphioni õnnetut surma valiti uueks kuningaks Laios, kes oli aastase poisina juba korra kuningas olnud, ent siis kukutatud.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Tšernobõli katastroof, tuntud ka kui Tšernobõli tuumakatastroof ja Tšernobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis leidis aset Nõukogude Liidus, Ukraina NSV-s, Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7.