The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.
Viirused (vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks ja sellega tegelevaid inimesi viroloogideks.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol. See on normaaltingimustel värvuseta vedelik. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis
2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis on osa ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast, mis on põhjustatud kiiresti levivast teadmata päritoluga SARS-CoV-2 koroonaviirusest. Esimene haigusjuhtum Eestis leidis kinnitust 27.
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.
Vaikne nädal ehk suur nädal ehk kannatusnädal on nädal palmipuudepühast ülestõusmispühani. Suur nädal on Kristuse viimane avaliku tegevuse nädal, pärast ristisurma ja ülestõusmist on ta ilmunud vaid valituile. Tähtsamad pühad sel nädalal on palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev; neile järgnevad ülestõusmispühad.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Venemaa (vene Россия (Rossija)) (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon (vene Российская Федерация)) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine ehk aeroobne respiratsioon) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Pasha (kreeka keeles πάσχα, vene keeles пасха, hääldus ['pas.ha]; ka lihavõttepasha) on õigeusumaade rahvusköökides ülestõusmispühadeks kohupiimast ja lisakoostisainetest valmistatav püramiidja kujuga magus rammus pühaderoog. Pasha on õigeusklike lihavõtteroog. Sama nime kannavad ka paasapühad.Pasha on tavapärselt kohupiimast, hapukoorest, vahukoorest, rosinatest, võist ja munadest valmistatud lihavõttetoit, seda süüakse suure paastu lõppedes koos lihavõtteküpsetistega – kulitšite ja baabadega.Klassikalist pashat valmistatakse erilises, nikerdatud kaunistustega puust pashavormis.
Siin loetletakse 10. märtsil sündinud tuntud inimesi. 1415 – Vassili II, Moskva suurvürst 1452 – Fernando II, Aragóni kuningas 1503 – Ferdinand I, Saksa-Rooma keiser 1772 – Friedrich von Schlegel, saksa esteetik, luuletaja ja publitsist 1786 – Johann Christian Moier, arstiteadlane 1788 – Joseph von Eichendorff, saksa kirjanik 1833 – Dimitrie Sturdza, Rumeenia poliitik 1844 – Pablo de Sarasate, hispaania viiuldaja ja helilooja 1845 – Aleksander III, Venemaa keiser 1873 – Amalie-Luise Konsa, eesti näitleja 1873 – Jakob Wassermann, juudi päritolu saksakeelne kirjanik 1876 – Aleksandr Vladovski, vene päritolu Eesti arhitekt 1891 – Bernhard Abrams, Eesti sõjaväelane 1892 – Arthur Honegger, šveitsi helilooja 1896 – Leonid Peterson, eesti arst 1897 – Madis Nõu, eesti keemik 1898 – Augustin Pung, eesti koori- ja orkestrijuht, muusikapedagoog ning esperantist 1900 – Karl Friedrich Särg, eesti vaimulik 1900 – Violet Brown, Jamaica ülipikaealine 1903 – Bix Beiderbecke, USA džässmuusik 1903 – Madde Kalda, eesti kirjanik 1908 – Kristjan Palusalu, Eesti maadleja 1908 – Arnold Humal, eesti matemaatik 1910 – Vassili Kossov, nõukogude parteifunktsionär ja Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee II sekretär 1913 – Viktor Obet, eesti metsateadlane, maastikuarhitekt ja sõjaajaloolane 1914 – Enn Kailvee, Eesti sõjaväelane 1919 – Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane 1920 – Boris Vian, prantsuse kirjanik 1923 – Valter Ojakäär, Eesti eesti helilooja ja publitsist 1927 – Heino Piirsalu, eesti loomakasvatusteadlane ja statistik 1929 – Boris Nikolov, Bulgaaria poksija 1930 – Justinas Marcinkevičius, leedu luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija 1930 – Mall Krigul, eesti arhitekt 1930 – Kalle Nigola, eesti õigusteadlane 1931 – Ivar Veldre, eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog 1931 – Georgi Aljošin, Nõukogude parteitegelane 1932 – Monika Mägi, eesti advokaat 1932 – Anatoli Roštšin, Nõukogude Liidu maadleja 1934 – Raimo Sule, eesti tehnikateadlane ja karikaturist 1936 – Sepp Blatter, FIFA president aastast 1998 1938 – Tiiu Randviir, eesti baleriin 1939 – Peeter Jürgens, eesti näitleja 1939 – Hugh Johnson, Suurbritanniast pärit veiniekspert 1940 – Chuck Norris, USA filminäitleja 1941 – Teodor Meleșcanu, Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist 1942 – Rein Mets, eesti ehtekunstnik 1943 – Mare Ruusalepp, eesti astrofüüsik 1943 – Peter Berresford Ellis, Briti ajaloolane, biograaf ja kirjanik 1944 – Mati Soomre, eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik 1945 – Lauri Leesi, eesti õpetaja, tõlkija ja kirjastaja 1946 – Elle Lapp, eesti korvpallur ja treener 1948 – Anu Kollom, eesti mükoloog 1950 – Andres Koppel, eesti ökoloog 1950 – Colin McGinn, Briti filosoof 1950 – Toomas Lepp, eesti telerežissöör ja produtsent 1952 – Morgan Tsvangirai, Zimbabwe poliitik 1953 – Åke Edwardson, rootsi ajakirjanik, õpetaja ja kirjanik 1954 – Maryse Alberti, prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide mängu- ning dokumentaalfilmi operaator 1955 – Andrus Peegel, eesti graafik, illustraator, karikaturist, ajalehe- ja raamatukunstnik 1956 – Helmut Paabo, eesti politseiametnik 1957 – Usāmah ibn Lādin, araabia terrorist (teistel andmetel 30.
Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Botaaniliselt mõistetakse sood kohana, kus kasvab turvas, mis moodustub taimekooslusest.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau' ) on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm.
Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias. Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas Saalomoni Saarte, idas Fidži, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga.Kuni iseseisvumiseni 1980. aastal oli saarestik Suurbritannia ja Prantsusmaa ühine kondomiinium.
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Sõna "polümeer" on tuletatud kreeka keelest (πολυ (poly) 'palju' + μέρος (meros) 'osa'). Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3).
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
Siin on tähestikuliselt loetletud muusikaga seotud mõisteid. Noodikirja märke on loetletud ka lehel Noodikirja märkide loend; nüüdismuusika mõisteid on loetletud ka lehel Nüüdismuusika mõisteid; elektroonilise muusika tehnoloogia mõisteid on loetletud lehel Elektroonilise muusika mõisteid; varajase muusika mõisteid on loetletud ka lehel Varajase muusika mõisteid; kontrapunktiga seotud mõisteid on loetletud ka lehel Kontrapunkti mõisteid.
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ρ = m V {\displaystyle \rho ={\frac {m}{V}}} , kus m on aine mass ruumalas V.Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist.
Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Varasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid Eesti alal maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega.
Alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris; sünonüümid Cladina stellaris (Opiz) Brodo, Cladonia alpestris) on põdrasambliku perekonda kuuluv samblikuliik. Alpi põdrasamblik kasvab parasvöötmes, lähisarktikas ja arktikas, moodustades suurtel maa-aladel maapinnal pidevaid mättaid. Pinnase suhtes ei ole ta valiv.