The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Venemaa (vene Россия (Rossija)) (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon (vene Российская Федерация)) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm.
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 78 medalit (26 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 29 pronksmedalit). Neist 69 suveolümpiamängudelt ja 9 taliolümpiamängudelt.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Kesk-Ameerika on Põhja-Ameerika mandri lõunaosa. Kesk-Ameerikasse kuuluvad ÜRO liigituse järgi: Belize Costa Rica El Salvador Guatemala Honduras Mehhiko Nicaragua PanamaLäänest Vaikse ookeani ja idast Kariibi merega piiratud Kesk-Ameerika kujutab endast Põhja- ja Lõuna-Ameerika kontinente omavahel ühendavat maakitsust. Kesk-Ameerika ainsaks suurriigiks on Mehhiko, millest lõuna pool asub seitse väiksemat riiki.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond. Nad on paljude selgroogsete obligatoorsed parasiidid. Esimesi hinnangulisi jälgi puukidest looduses on leitud hilis-paleosoikumist (kambrium) ja varasest mesosoikumist, ligi 225 miljonit aastat tagasi, arvatavalt roomajate parasiitidena.Puugid ja nende toitumine imetajate verest on huvi pakkunud juba sajandeid; seda teemat on käsitlenud juba Homeros, Aristoteles jt.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol. See on normaaltingimustel värvuseta vedelik. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus
2010. aasta Mehhiko lahe naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatvormil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ja järgnenud tulekahju Mehhiko lahel Macondo nafta- ja gaasileiukohas.
Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta).
Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus. Liivimaa sõja üheks osaliseks oli Vana-Liivimaale tunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad.
Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba timpanid, löökpillid, klaver, harf jne. keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Olenevalt üheliigiliste soleerivate puhkpillide hulgast liigitatakse orkestrid: kaheseks ehk väikeseks orkestriks kolmeseks, neljaseks jne ehk suureks orkestriks.Kõigis orkestrikoosseisudes lisanduvad vastavalt partituurile löökpillid: suur trumm, väike trumm, timpanid, taldrikud, triangel, kastanjetid, kellamäng, tšelesta, gong, tamtamm jm ning harf(id).
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P = A Δ t , {\displaystyle P={\frac {A}{\Delta t}},} kus P {\displaystyle P\!} – võimsus, A {\displaystyle A\!} – töö, Δ t {\displaystyle \Delta t\!} – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud.
Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile.Noodikirjas kirjutatakse taktimõõt pärast noodivõtit ja võtmemärke. Sagedamini kasutatavad taktimõõdud: 4/4 ehk "neli neljandikku" taktimõõt tekib kui 4-osalises meetrumis vastab ühele osale (löögile) veerandnoot.
Selles Firenze Vabariigi-aegses nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime, ja inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo.Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé'i loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu leiutamine, anatoomia, maalikunst, matemaatika, inseneriteadused, skulptuurid, arhitektuur, botaanika, muusika ja kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.
Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitajaks on pillikeele võnkumine. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tšello, gudokk) sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) lipitsa, plektroni või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandžo, mandoliin, tšembalo) haamrikestega või haamritega: n-ö "löökkeelpillid" (näiteks klaver, simbel) klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (näiteks klaver, tšembalo)Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "kordofonid". Eesti muusikahariduses mõeldakse keelpille kitsamalt, arvates nende hulka ainult poogen- ja näppekeelpillid.
Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'. Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. Autod jagatakse praegu Eestis kehtiva liiklusseaduse järgi kolme põhikategooriasse: B, C ja D. Nüüdisajal tootmises olevatel autodel on põhiliseks jõuallikaks sisepõlemismootor, järjest rohkematel autodel ka elektrimootor või ökonoomsuse huvides sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsioon (hübriidauto).