-
Internetikasiino (ehk online-kasiino ehk virtuaalkasiino ehk veebikasiino) on traditsioonilise (brick and mortar) kasiino internetis pakutav versioon. Internetikasiinod võimaldavad mängijail kasiinomänge mängida ja panuseid teha internetis. Internetikasiinod pakuvad live-kasiinodega võrdseid võidušansse ja väljamaksesuhteid.
569 views 1193,871,833,699,741,768,611,700,632, 569
9+ day streak
-
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Venemaaga. Eesti pindala on tänapäeval 45 339 ruutkilomeetrit, teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.
379 views 312,277,297,405,447,456,429,331,276, 379
9+ day streak
-
Victoria (Suurbritannia kuninganna)
Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876.
257 views 0,0,0,0,0,0,0,0,497, 257
2 day streak
-
Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: L = d Φ d A cos ϑ d Ω , {\displaystyle L={\frac {\mathrm {d} \Phi }{\mathrm {d} A\cos \vartheta \,\mathrm {d} \Omega }},} kus L on heledus antud suunas või pinna antud punktis; dΦ on kiirtekimbus läbi antud punkti minev ja ruuminurgas dΩ leviv valgusvoog;, dA on selle kiirtekimbu ristlõige, mis sisaldab antud punkti (joonisel dS); ϑ on nurk nimetatud ristlõike normaali (ristsirge) N ja kiirtekimbu suuna vahel (joonisel α).Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu. Kui pinnaelement dA asub isehelendaval pinnal, on selle valgustugevus dI = dΦ/dΩ, millest dΦ = dI × dΩ, järelikult L = d I d A cos ϑ . {\displaystyle L={\frac {\mathrm {d} I}{\mathrm {d} A\cos \vartheta }}.} Kui pinnaelement dA asub pinnal, millele valgus langeb, seega valgust hajutaval pinnal, siis on selle pinna valgustustihedus dE = dΦ/dA, millest dΦ = dE × dA ja järelikult L = d E d Ω cos ϑ .
195 views 0,0,0,0,0,0,0,0,265, 195
2 day streak
-
Kurkse suurõnnetus toimus 11. septembril 1997, kui Kurkse väina ületamisel uppus või suri hüpotermiasse 14 Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget. 8 inimest päästsid sõdurite karjumist kuulnud sadama töötajad, kes paadiga merele kiirustasid ja elus olnud sõdurid kaldale tõid.
195 views 0,0,0,0,0,0,190,1811,357, 195
4 day streak
-
Kristina Šmigun-Vähi [krist'iina šmig'unn] (kuni 2007 Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti poliitik ja endine suusataja, kes kuulus naiste murdmaasuusatamises maailma tippu. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.
165 views 0,0,0,0,0,0,0,0,0, 165
-
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele. Eesti tähestikus on 27 tähte: Aa, Bb, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Õõ, Ää, Öö, Üü.
159 views 179,100,225,354,245,281,237,131,96, 159
9+ day streak
-
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
156 views 81,0,0,142,216,224,234,148,118, 156
7 day streak
-
Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem. Maale paistab Linnutee miljardite kaugete tähtede ühtesulava valgusena. Eestis kutsutakse seda ilmselt lindude rändega seoses Linnuteeks, sest rändlinnud orienteeruvad selle järgi, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kreeka keeles Galaktikos, inglise keeles Milky Way, saksa keeles Milchstrasse), sest on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna.
128 views 0,0,0,0,0,0,0,0,0, 128
-
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.
124 views 113,0,140,0,157,0,0,96,128, 124
3 day streak
-
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena (arvkordajaga üks). Kahekümne kahele tuletatud ühikule on antud erinimetused.
120 views 0,0,0,0,0,0,0,0,112, 120
2 day streak
-
Harilik kivipuravik (Boletus edulis) puravikuliste sugukonda kivipuraviku perekonda kuuluv seeneliik. Harilik kivipuravik on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas- kui lehtmetsades. Seene viljakeha võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub olevat servast kõrbenud.
119 views 0,0,0,0,0,0,0,0,0, 119
-
Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t mitte fülogeneetilisest) jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (eluslooduse eri riikidesse kuuluvaid) rühmi: baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt, taimedest rohevetikad.
118 views 0,0,0,0,0,111,113,0,0, 118
-
Tallinn on linn Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres, Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
116 views 0,72,94,101,163,206,259,162,82, 116
9 day streak
-
Miil on pikkusühik. 1 briti miil = 5280 jalga = 1760 jardi ≈ 1609 meetrit1 (saksa) geograafiline miil = 7,42 kilomeetrit (1/15 ekvaatorikraadi) 1 maamiil = 1609,344 meetrit täpselt (1959. aasta rahvusvahelise kokkuleppega) 1 meremiil = 1,852 kilomeetrid1 saksa miil ehk saksa maamiil 7 532,5 meetrit 1 Liivimaa miil 7 180 meetritNorras ja Rootsis on miil (mil, Rootsi miil) võrdne 10 kilomeetriga.
116 views 85,0,0,111,184,186,99,0,0, 116
-
Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed ja ainuke Eestis. Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis. Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, nt õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, teravmokk-ninasarvik, lumeleopard, miilu ja gaur.
111 views 0,0,0,0,0,0,103,0,0, 111
-
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest. See on pindalalt viies saar Eestis. Saar asub Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Viimsi vallas Harju maakonnas.
111 views 0,0,0,0,0,0,0,0,258, 111
2 day streak
-
Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad).
106 views 0,0,0,0,0,110,97,0,0, 106
-
Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Maakoore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum.
104 views 0,0,0,0,0,0,0,121,100, 104
3 day streak
-
Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused. Neist kümme on samades piirides omavalitsusüksused ning ülejäänud on kas valla- või linnasisesed linnad. Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (434 562 elanikku) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (738 elanikku, 2019).
102 views 125,143,119,124,124,104,130,97,89, 102
9+ day streak
-
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast. Euroopas piirneb ta idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga (riigipiiri pikkus 1027 km) ning läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Kariibi meres kuuluvad Hollandi koosseisu Bonaire, Sint Eustatius ja Saba.
102 views 0,0,0,0,0,0,0,0,127, 102
2 day streak
-
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
102 views 0,0,0,0,0,0,0,85,89, 102
3 day streak
-
Tintinnabuli (ladina keeles genitiivivorm (omastav kääne) sõnast tintinnabulum 'kelluke') on helilooja Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla.
99 views 0,0,0,0,0,0,0,221,0, 99
-
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus.
99 views 93,0,0,105,198,108,118,0,0, 99
-
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
97 views 0,0,0,108,148,126,137,90,0, 97
-
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km2) Saarte vesikond (4140 km2)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km), Kasari jõgi (112 km), Piusa jõgi (109 km), Pirita jõgi (105 km), Emajõgi (101 km) ja Navesti jõgi (100 km).
95 views 0,0,0,98,107,149,170,95,0, 95
