The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Internetikasiino (ehk online-kasiino ehk virtuaalkasiino ehk veebikasiino) on traditsioonilise (brick and mortar) kasiino internetis pakutav versioon. Internetikasiinod võimaldavad mängijail kasiinomänge mängida ja panuseid teha internetis. Internetikasiinod pakuvad live-kasiinodega võrdseid võidušansse ja väljamaksesuhteid.
Autoralli maailmameistrivõistlused
Autoralli maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Rally Championship, lühend WRC) on autoralli kõige kõrgetasemelisemad võistlused maailmas. Neid korraldatakse alates 1973. aastast autotootjatele ja 1977.
Džomolungma (ka Mount Everest) on merepinnast kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas, mis asub Aasias Himaalaja mäestikus. Kõrgus on 8848 meetrit. Asudes mõnevõrra põhja pool naabruses olevatest kõrgetest tippudest, on ta lõunast küll näha, kuid ta kõrgus ei torka silma, kui ei arvestata, et ta on teistest mägedest tagapool.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Jalgrattasport 1968. aasta suveolümpiamängudel
Jalgrattasport 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 15.–23. oktoobrini.
Võiseen ehk kollariisikas (Lactarius scrobiculatus), ka kollapiimik ja võivahelik, on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Kasvab lubjarikkal mullal kuuse-segametsades, lammi- ja soostunud metsades. Võiseene kübar on 8–24 cm laiune, lame, keskkohast nõgus, ooker-, kuld- või sidrunikollane, selgelt vöödiline, takerkarvane kleepuv-limane.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
Sparta (Dooria murdes Σπάρτα, Spártā; Atika murdes Σπάρτη, Spártē), oli prominentne Vana-Kreeka linnriik. Ajalooliselt nimetati linnriiki ennast Lakedaimoniks (Λακεδαίμων, Lakedaímōn)[a] ja Sparta all peeti silmas Peloponnesose poolsaare kaguosas, Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel, Eurotase jõe kaldal asunud linnriigi keskust.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaSamas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
Hallipiimane riisikas ehk lodev riisikas (Lactarius vietus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Hallipiimane riisikas on kaasikutes kasvav, väiksem, õhukeselihaline, hele- kuni tumehalli kübaraga (läbimõõt kuni 8 cm), sageli violetja tooniga, keskpaigas tumedam, vöötideta, limane. Eoslehekesed valkjaskollakad, tihti hallilaigulised või hallide tahkestunud piimatilgakestega.
Kääne on käändsõna grammatiline kategooria, mis väljendab fraasis või lauses morfoloogiliselt sõna süntaktilist rolli ja grammatilist seost teiste sõnadega. Käänete arv keeltes erineb; näiteks ladina keeles on kuus käänet, aga eesti keeles neliteist. Nii indoeuroopa kui ka uurali keeltes on arvatavasti algul olnud 7–8 käänet, kuid, kui indoeuroopa keeltes on käänete arv pigem vähenenud, siis uurali keeltes on enamasti käändeid juurde tekkinud.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Kitsemampel (Cortinarius caperatus) on vöödikuliste sugukonda kuuluv seen, mis kasvab Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Kitsemamplit tunti varem nimega Rozites caperatus ning liigitati perekonda Rozites, kuid geenianalüüsi tulemusena liigitati vöödiku (Cortinarius) perekonda. Kasvab augustis-septembris liivastes männikutes ja rabastuvates metsades, tihti massiliselt.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Kupatamine on toiduainete lühiajaline kuumutamine keevas vees (harvemini aurus) valkude denatureerimiseks või veesisalduse vähendamiseks. Kupatamisel kasutatakse kahte meetodit. Esimese meetodi puhul lastakse külma vette pandud kupatamist vajavad toiduained keema minna, misjärel kupatus (keeduvesi) ära kallatakse.
Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem. Maale paistab Linnutee miljardite kaugete tähtede ühtesulava valgusena. Eestis kutsutakse seda ilmselt lindude rändega seoses Linnuteeks, sest rändlinnud orienteeruvad selle järgi, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kreeka keeles Galaktikos, inglise keeles Milky Way, saksa keeles Milchstrasse), sest on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna.