The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Luutsinapäev (ka: luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) on 13. detsembril, kirikukalendris on see märtrina surnud Püha Lucia mälestuspäev.Eesti rahvakalendris on seda päeva tähistatud eriti Eesti rannarootslaste asustatud piirkonnas. Luutsipäeva ööd peeti aasta kõige pikemaks ja Juliuse kalendri järgi see nii ka on.
Anne Franki maja (hollandi keeles Anne Frank Huis) on ajalooline majamuuseum, mis on pühendatud ühele tuntuimale holokausti ohvrile, teise maailmasõja ajal natside koonduslaagris hukkunud juuditüdrukule Anne Frankile (täisnimega Annelies Marie Frank) ja tema perele. Hoone paikneb Amsterdami kesklinnas Jordaani kvartalis Prinsengrachti kanali ääres Westerkerki kiriku kõrval. Muuseum avati 3.
Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp
Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp (SOG) oli algselt Kaitseliidu peastaabi luureosakonnas, hiljem Kaitseväe Vahipataljoni koosseisus ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses tegutsenud Eesti kaitsejõudude eriüksus aastatel 1994–1999.
Eesti otsib superstaari (viies hooaeg)
"Eesti otsib superstaari" viienda hooaja esimene saade jõudis ekraanile 9. septembril 2012 TV3-s. Saadet toodab produktsioonifirma Ruut.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas, mille pindala on 1361 km² ning rannajoone pikkus, kuhu pole arvestatud laide ja saari, on ligikaudu 216 km. Valla keskus asub Lihulas. Lääneranna vald moodustus Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valdade ühinemisel, mis jõustus 24.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Drosophila) on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond. Sellesse perekonda kuulub üks kõige põhjalikumalt uuritud putukaid, geneetika mudelobjekt harilik äädikakärbes (Drosophila melanogaster). Harilikud puuviljakärbsed (koos rukki- ja puuvillaseemnetega) olid esimesed Maa elusolendid, kes jõudsid 20.
Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim. Looduslikult kasvab Kesk-Ameerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuni Guatemalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Tegemist on arvukaima hirvlasega Euraasia mandril, tema seisund on soodne ning tähtsus majanduses, kultuurikontekstis ja ökosüsteemides suureneb pidevalt. Arvesse tuleb võtta, et populatsiooni suurenedes kasvavad kahjustused põllumajanduses ja metsanduses ning ta võib olla haiguste levitaja ja liiklusohu põhjustaja.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne).
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena (arvkordajaga üks). Kahekümne kahele tuletatud ühikule on antud erinimetused.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel) on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.
Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: L = d Φ d A cos ϑ d Ω , {\displaystyle L={\frac {\mathrm {d} \Phi }{\mathrm {d} A\cos \vartheta \,\mathrm {d} \Omega }},} kus L on heledus antud suunas või pinna antud punktis; dΦ on kiirtekimbus läbi antud punkti minev ja ruuminurgas dΩ leviv valgusvoog;, dA on selle kiirtekimbu ristlõige, mis sisaldab antud punkti (joonisel dS); ϑ on nurk nimetatud ristlõike normaali (ristsirge) N ja kiirtekimbu suuna vahel (joonisel α).Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu. Kui pinnaelement dA asub isehelendaval pinnal, on selle valgustugevus dI = dΦ/dΩ, millest dΦ = dI × dΩ, järelikult L = d I d A cos ϑ . {\displaystyle L={\frac {\mathrm {d} I}{\mathrm {d} A\cos \vartheta }}.} Kui pinnaelement dA asub pinnal, millele valgus langeb, seega valgust hajutaval pinnal, siis on selle pinna valgustustihedus dE = dΦ/dA, millest dΦ = dE × dA ja järelikult L = d E d Ω cos ϑ .
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja eri allikatest mõjutusi saanud. Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918.
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.