The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
See artikkel räägib aseksuaalsusest inimühiskonnas; mittesugulise paljunemise kohta looduses vaata artiklit mittesuguline paljunemine Aseksuaalsus on seksuaalse külgetõmbe puudumine. Samuti madal või puuduv huvi seksuaalsete tegevuste vastu. Aseksuaalsust võib pidada seksuaalne sättumuse puudumiseks.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.
Fotosüntees (kreeka photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on vesi, süsinikdioksiid ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Islam (araabia keeles الإسلام al-’islām 'alistumine [Allahi tahtele]' tegusõnast aslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islamijärgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg. Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Sõjaväepolitsei põhiülesanded on menetleda süütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. (Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS) §21) Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust (§31 ja §1262) on sõjaväepolitsei menetlus- ja jälitusasutus.(KrMS) Sõjaväepolitsei ülem allub vahetult kaitseväe juhatajale.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Venemaal ja selle naabermaadel eksisteerinud sotsialistlik riik. Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.
Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Botaaniliselt mõistetakse sood kohana, kus kasvab turvas, mis moodustub taimekooslusest.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta).
Mõttekriips ( – ) on kirjavahemärk, millega märgitakse lausekatkestust ja mõttepausi. Seda kasutatakse koondlauses loetelu järel kokkuvõtusõna ees, kiilu eraldamiseks, muude lauseosade eriliseks esiletõstmiseks või lausekatkestuse tähistamiseks. Mõttekriipsu ümber jäetakse tühikud.Arvutikirjas on võimalik kasutada mitme pikkusega mõttekriipse.
Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veerežiim ja muud tegurid. Maastikusfääri laiusvööndilisust põhjustavad Maa kerakujulisus, telje kallakus ekliptika tasandi suhtes ja Maa tiirlemine ümber Päikese.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel) on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis. Piirnes põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti NSV-ga ja idas Vene NFSV-ga.
Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat. Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja), kõrgeim neist on Aconcagua (6969 m).
Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus').
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm.
Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk ehk 90° = π/2 rad.Täisnurga lähiskülgesid nimetatakse kaatetiteks ja selle vastaskülge hüpotenuusiks. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi tähistatakse enamasti tähega c ning kaateteid tähtedega a ja b.Hüpotenuus on alati pikem kummastki kaatetist. Hüpotenuusi lähisnurgad on väiksemad täisnurgast ja nende summa võrdub täisnurgaga.
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Tiheduse tähis on ρ ja SI mõõtühik kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m3): ρ = m V {\displaystyle \rho ={\frac {m}{V}}} ,kus m {\displaystyle m} on aine mass ja V {\displaystyle V} ruumala. Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist.
Seitse maailmaimet, täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) välja valitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust.Nendel piltidel ei ole täpsustatud täpselt kuidas oli sel ajal Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis.