The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Allveelaeva Kursk katastroof oli 2000. aasta 12. augustil Barentsi merel Venemaa mereväe õppuste käigus toimunud õnnetus aatomiallveelaeval Kursk, mille tagajärjel hukkus allveelaeva kogu meeskond.Kurski lahingu järgi nimetatud aluse põhjamineku näol oli väidetavalt tegemist suurima laevahukuga Venemaal pärast teist maailmasõda.
Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.
Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, enamasti elu ja surma peale.Sõna "gladiaator" tuleb sõnast gladius, mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka, mida kasutasid ka leegionärid. Gladiaatorite ründerelvad olid mõõk, torkeoda, võrk ja kolmhark. Kaitsevarustuseks olid suur või väike kilp, erikujulised kiivrid, tepitud või metallist varrukad ning reie- ja säärekaitsmed.
Maniokk (Manihot) on taimeperekond piimalilleliste sugukonnas. Maniokid sisaldavad piimmahla.Perekonda kuulub vähemalt 170 liiki, mis kasvavad Ameerika troopilistes ja subtroopilistes piirkondades.Perekonda kuuluvad liigid (eriti jahumaniokk (Manihot esculenta)) on tähtsad kultuurtaimed. Maailmas sööb neid üle 800 miljoni inimese.
Ruiklased on suur sugukond kureliste seltsist, kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega linnud. See sugukond on esindatud arvestatava elurikkusega ja hõlmab perekondi, nagu näiteks rääk, lauk ja tait. Paljud liigid on seotud märgaladega, kuid sugukonnas leidub ka liike, kes pesitsevad maismaal.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel. Tartu tunnuslause on "Tartu – heade mõtete linn" Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast.
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg. Kogu maakera aeg on arvestatud Greenwichi observatooriumi läbiva mõttelise nullmeridiaani järgi. Kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavöönditeks ja nende põhjal on pandud paika kellaaeg.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.