The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi kõrgeima ehk 7.
Tšornobõl (varasem eestikeelne nimi venepärane Tšernobõl; ukraina keeles Чорнобиль, vene keeles Чернобыль) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Valgevene piiri lähedal. Linna geograafilised koordinaadid on 51° 16′ N, 30° 13′ E. Linnast umbes 15 km kaugusel asub Tšornobõli tuumaelektrijaam, kus toimus 1986. aastal Tšornobõli katastroof.
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel. Soojusenergia allikaks on tuumareaktor. Kõige laialdasemalt on kasutusel kahekontuurilised ehk kahe soojuskandjatorustikuga elektrijaamad.
India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India) on riik Lõuna-Aasias. Riigis elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Rahvaarvult on India maailmas teisel ja pindalalt seitsmendal kohal.
Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium-4 tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides.
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega.
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest. Kõige sagedamini kasutatakse astronoomilist ühikut kauguste mõõtmiseks Päikesesüsteemis, aga ka hoomatava skaalana teiste planeedisüsteemide või mitmiktähtede mõõtmete esitamisel. Rahvusvaheline Astronoomiaühing defineeris 1976.
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ja seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teiste rakendusaladena võib nimetada vabade neutronite tootmist (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmist (näiteks meditsiinilisel otstarbel).
Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 m), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse hiidrahnudeks. Herbert Viidingu järgi on ligi 90% Euroopa pleistotseense jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.Rändrahnuks on varem peetud ka tard- või moondekivimitest monoliite, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse lasumuse kohas.
Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Energeetikaharu, mis käsitleb tuumaenergia kasutamist, on tuumaenergeetika.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Eesti Tšernobõli Ühing on Eesti mittetulundusühing, mis asutati eesmärgiga tagada Eestis elavatele Tšernobõli katastroofi likvideerijatele, aga ka teistele radioaktiivse kiirguse tagajärjel kannatanutele sotsiaalne ja meditsiiniline abi.Ühingusse kuulub neli registreeritud organisatsiooni: Harjumaa Tšernobõli Ühendus, Pärnumaa Tšernobõli Ühendus Gamma, Põlvamaa Tšernobõli Ühendus ja Narva Tšernobõli AEJ Avarii Likvideerijate Liit). Ühinguga on seotud ka kaks registreerimata organisatsiooni: Ida-Virumaa Tšernobõli Ühendus ja Tartumaa Tšernobõli Ühendus.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, rahvalikult tuntud kui lavakas, on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üksus, mis pakub teatrikoolitust. 1938. aastal Tallinna Konservatooriumi juurde loodud Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool ei saanud järgnenud Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ning sõja oludes kuigi kaua töötada.
Eesti rändrahnud on Eesti alal asuvad rändrahnud (sealhulgas hiidrahnud). Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda lähedal, mille ruumala on 930 m³ ja mass umbes 2500 tonni. Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma: hiidrahnud – ümbermõõt üle 25 meetri suured rahnud – ümbermõõt 10...25 meetrit väikesed rahnud – ümbermõõduga alla 10 meetriKokku on hiidrahne Eestis teada 87 , suurem osa neist on kaitse all.
Kerjusmungaordud, kerjusordud või lihtsalt kerjusmungad (saksa keeles Bettelorden, inglise keeles mendicant orders ladinakeelsest sõnast mendicare 'kerjama') hõlmavad roomakatoliku religioosseid ordusid, kes järgivad vaesustõotust ja tegelevad tööga ning heategevusega. Neli vanimat kerjusmungaordut, mida tunnustati Lyoni teisel kirikukogul 1274. aastal, on järgmised: dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased ja karmeliidid;kerjusmungaordud on ka trinitaarid, mertsedariaanid, serviidid ja miniimid.
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Rabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
2021. aasta Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) ja valimispäev on 17. oktoobril 2021.
Kerjusmunk (ladina keeles kasutatakse sõna frater 'vend', inglise keeles friar) on munk, kes kuulub mõnda rooma-katoliku kerjusmungaordusse. Ehkki ka kerjusmunkadel on kloostrirajatised, tegelevad kerjusmungad erinevalt kloostrimunkadest, kes elavad stabiilselt kloostrimüüride vahel, ringiliikumise, õpetus- ja kuulutustööga, samuti heategevusega; kohaliku piiskopi jurisdiktsiooni alla kuulumata alluvad temast kõrgemale instantsile. Kõige laiemalt tuntud kerjusmungad on need, kes kuuluvad vanimatesse ordudesse: dominiiklased, frantsisklased, augustiinlased ja karmeliidid.