The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi kõrgeima ehk 7.
Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevadEesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha (Eesti Vabariigi aastapäev), mis on samuti puhkepäev, ja 13 riiklikku tähtpäeva, mis ei ole puhkepäevad. Eesti riigipühad ja rahvuspüha: uusaasta – 1.
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool. Maaülikoolil ei ole teaduskondi. Struktuuri moodustavad Tartu Tehnikakolledž ja 5 instituuti, mis on uurimistööpõhised, õppetöö on aga korraldatud instituutideüleselt instituutide piire rangelt järgimata.
Tšornobõl (varasem eestikeelne nimi venepärane Tšernobõl; ukraina keeles Чорнобиль, vene keeles Чернобыль) on linn Ukrainas Kiievi oblastis Valgevene piiri lähedal. Linna geograafilised koordinaadid on 51° 16′ N, 30° 13′ E. Linnast umbes 15 km kaugusel asub Tšornobõli tuumaelektrijaam, kus toimus 1986. aastal Tšornobõli katastroof.
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel. Soojusenergia allikaks on tuumareaktor. Kõige laialdasemalt on kasutusel kahekontuurilised ehk kahe soojuskandjatorustikuga elektrijaamad.
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.
India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India) on riik Lõuna-Aasias. Riigis elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Rahvaarvult on India maailmas teisel ja pindalalt seitsmendal kohal.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Walburga (eesti keeles ka Valburga; rööpkujud Walpurga, Walpurgis, Wealdburg, Walderburger, Waltpurde; Skandinaavias Valborg; Prantsusmaal Vaubourg, Falbourg, Perche'is Gauburge; umbes 710 Wessex, Devonshire – 25. veebruar 779 Frangimaa (Baieri), Heidenheim) oli inglise misjonär Saksamaal, katoliku ja õigeusu pühak. Koos oma vendade püha Willibaldi ja püha Winibaldiga (Wunibaldiga) läks ta Württembergi oma ema vennale pühale Bonifaciusele appi.
Zen 2 on AMD arvutiprotsessori mikroarhitektuuri koodnimi. See on AMD Zen ja Zen+ mikroarhitektuuride järeltulija ning see on valmistatud 7-nm tehnoloogia tasemel. Mikroarhitektuur toetab Ryzeni protsessorite kolmandat põlvkonda, tuntud kui Ryzen 3000 (laua arvuti jaoks), Ryzen 4000U/H ja Ryzen 5000U (mobiil seadmete jaoks), Threadripper 3000 (tööjamade jaoks), ja Ryzen 4000G (hübriid-protsessorina (ingl.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Varasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid Eesti alal maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega.
Džäss (inglise keeles jazz) ehk džässmuusika, tsitaatsõnana ka jazz, argikeeles ka jats, on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja Ameerika neegerorjade töölauludest, bluusist ja spirituaalidest.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on keskmiselt 1–5 mikromeeteri suurused, kuigi olenevalt bakteri liigist võivad rakud olla ka väga erineva suurusega, näiteks bakteril Thiomargarita namibiensis on raku läbimõõt kuni 750 µm.
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol. See on normaaltingimustel värvuseta vedelik. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, käärinud puuviljades ja marjades, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Venemaal ja selle naabermaadel eksisteerinud sotsialistlik riik. Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7.
Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää. Kevade algust arvestatakse kas maa liikumise järgi (astronoomiline), ilma soojenemise (klimaatiline) või muutuste järgi looduses (fenoloogiline).
Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv makromolekul.
Trahv ehk rahatrahv on rahanõue, mis määratakse karistusena haldusõigusrikkumise või kuriteo eest. Trahvida võib füüsilist ja juriidilist isikut ning ka juriidilise isiku esindusõiguslikke isikuid. Trahvile lisaks võib kohus määrata lisakaristuse, näiteks võib joobes juhtinud isikule määrata lisakaristuseks aresti või juhtimisõiguse äravõtmise.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel. Tartu tunnuslause on "Tartu – heade mõtete linn" Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus.
Viirused (vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks ja sellega tegelevaid inimesi viroloogideks.
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis. Piirnes põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti NSV-ga ja idas Vene NFSV-ga.
Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate jts võimete allikaid ja olemust erinevalt. Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Mõttekriips ( – ) on kirjavahemärk, millega märgitakse lausekatkestust ja mõttepausi. Seda kasutatakse koondlauses loetelu järel kokkuvõtusõna ees, kiilu eraldamiseks, muude lauseosade eriliseks esiletõstmiseks või lausekatkestuse tähistamiseks. Mõttekriipsu ümber jäetakse tühikud.Arvutikirjas on võimalik kasutada mitme pikkusega mõttekriipse.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat.
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega.