The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
2021. aasta Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on 11.–17. oktoobril 2021 toimuvad Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid ; näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa. Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks. Eristatakse homosügootset dominantset genotüüpi ja homosügootset retsessiivset genotüüpi.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Kristjan Jaak Petersoni monument
Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni mälestuseks. Monument asub Tartus Toomemäel. Selle autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
"Viiskümmend halli varjundit" (inglise keeles "Fifty Shades of Grey") on Suurbritannia kirjaniku E. L. Jamesi (kodanikunimega Erika Mitchell) erootiline menuromaan. See kuulub triloogiasse, mille ülejäänud osad on "Fifty Shades Darker" ("Viiskümmend tumedamat varjundit") ja "Fifty Shades Freed" ("Viiskümmend vabastatud varjundit"). 2015.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Ameerika Ühendriikides (NASDAQ-100) Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte.
Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg. Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1561–1710; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaralasid.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Eesti otsib superstaari (viies hooaeg)
"Eesti otsib superstaari" viienda hooaja esimene saade jõudis ekraanile 9. septembril 2012 TV3-s. Saadet toodab produktsioonifirma Ruut.
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena (arvkordajaga üks). Kahekümne kahele tuletatud ühikule on antud erinimetused.
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Tiheduse tähis on ρ ja SI mõõtühik kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m3): ρ = m V {\displaystyle \rho ={\frac {m}{V}}} ,kus m {\displaystyle m} on aine mass ja V {\displaystyle V} ruumala. Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist.
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 13. juuni 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on.
Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksü-, okso- või alkoksürühmad. Isopreeni molekulile vastavad struktuuriüksused võivad olla aine molekulis otsmised või keskel, enamasti järgmised: СН3–С(СН3)=СН–СH2– СН2=С(СН3)-СН2–СH2– [–CH2–С(СН3)=СН–СH2]n– , kus n = 1, 2, 3 jneTerpenoide võib klassifitseerida ka kui alküül- või funktsionaalrühmadega modifitseeritud terpeene.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem (Mendelejevi tabel) on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869. aastal tollal teada olnud keemilised elemendid vastavalt nende aatommassile ja keemilistele omadustele.