The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused on 22. maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimuvad 20.
Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Jalgpalli maailmameistrivõistlused (ametlik ingliskeelne nimetus FIFA World Cup – FIFA maailmakarikavõistlused) on maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimuvad alates aastast 1930 iga nelja aasta tagant FIFA korraldusel. Aastatel 1942 ja 1946 Teise maailmasõja tõttu turniiri ei toimunud.
Suluseis on selline mängijate asetus jalgpallis, kus ründava meeskonna ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vähem kui kaks vastasmeeskonna mängijat (k.a vastaste väravavaht). Suluseisus mängija on vastasvõistkonna väravajoonele lähemal kui pall ja eelviimane vastasvõistkonna mängija.Mängija on suluseisus järgmise kolme tingimuse korral: ta on vastaste väljakupoolel; ta on pallist eespool; tema ja vastaste väravajoone vahel on vähem kui kaks vastaste mängijat.Suluseisu sattunud mängijat ei karistata. Vastasvõistkond saab pärast suluseisu määramist vabalöögi õiguse.Suluseisu ei vilistata, kui mängija saab palli otse: nurgalöögist, väravaesisest lahtilöögist, küljesisseviskest.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Katrin Sak (sündinud 24. veebruaril 1975 Viljandis) on biokeemik, fütokemikaalide vähivastase toime uurija.Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021) ja triloogia flavonoidide vastastiktoimetest klassikalise vähiravi meetoditega ("Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019), "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy" (2019), "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients" (2022)). Katrin Saki raamat "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" jõudis 2021.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus. Nende nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast angelus, mis tuleneb omakorda kreekakeelsest sõnast ἄγγελος (angelos) 'sõnumitooja, saadik' (kirjutatuna "gg" hääldatakse kreeka keeles nagu "ng"). Heebrea keeles on lähim sõna ingli kohta מלאך [mal'ach], mis tähendab samuti sõnumitoojat.
Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres). Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi saared, Lõuna-Orkney saared ja Lõuna-Shetlandi saared.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
{{viita]] Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga.
Mitte segi ajada mõistega aromaatsed ühendidLõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse eeskätt parfümeeria- ja kosmeetikatoodete (sealhulgas seepide), kuid ka toiduainete ja toitude valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda inimese haistmismeelele. Lõhnaaineid kasutatakse ka tehnikas mittelõhnavate ohtlike gaaside lõhnastamiseks, et teha lekete korral gaas inimesele märgatavaks.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Advent (ladina keelest adventus Domini, 'Issanda tulemine') on kirikukalendris neli nädalat vältav periood, mis algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha. Advendiaeg algab esimese advendipühapäevaga, ühtlasi algab liturgiline kirikuaasta. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.
Dramaatika (varem draama) ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhižanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Näitekirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.
Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati Academia Gustaviana. Ülikooli ajaloos on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919.
2009 H1N1 A-tüüpi gripiks ehk seagripiks ehk pandeemiliseks A(H1N1) gripiks ehk A(H1N1) gripiks ehk gripiviiruse A/H1N1 infektsiooniks nimetatakse inimeste nakkavat gripitüüpi.Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang. Nimi pärines oletusest, et viirus on pärit sigadelt. Uuemate uuringute andmetel oli tegu aga hoopis neljakordse reassortantviirusega: ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena. Sõna kasutatakse maksimaalselt üldise terminina, mis väldib oleva laadi täpsustamist. Vahel kasutatakse entiteedi sünonüümina ka sõna "objekt", kuid see sõna ei ole nii ühemõtteliselt üldise tähendusega.
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km²) Soome lahe vesikond (9942 km²) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km²) Saarte vesikond (4140 km²)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 11, neist pikim on Võhandu jõgi (165 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (145 km), Põltsamaa jõgi (136 km), Pedja jõgi (125 km), Kasari jõgi (115 km), Keila jõgi (112 km), Pirita jõgi (107 km), Ahja jõgi (104 km), Piusa jõgi (104 km), Õhne jõgi (103 km) ja Navesti jõgi (102 km).Üle 1000 km² valglaga jõgesid on Eestis 15.
Üleeuroopaline mänguteabesüsteem PEGI
Üleeuroopaline mänguteabesüsteem PEGI (Pan-European Game Information) on video-, arvuti- ja telefonimängude hindamise süsteem, mis aitab mänge kasutaja vanusest ja sisust lähtudes teadlikumalt osta. Süsteemi lõi 2003. aastal Euroopa interaktiivse tarkvara föderatsioon (Interactive Software Federation of Europe, ISFE), et ühtlustada riigiti erinevaid vanusesoovitusi.