The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'vastla- ehk paastuõhtu' algusosast vastel'. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev. Sõjalaev võib olla ka algselt tsiviilkasutuseks valmistatud, kuid mõne sõjalise ülesande täitmiseks sobivana mereväe koosseisu võetud ja vajaduse korral kohandatud laev.
Värvuste loend põhivärvinimede järgi
Värvuste loend loetleb erinevaid värvusi. Tegemist on mittetäieliku loeteluga. Nimistust on välja jäetud hele- ja tume- eesliidetega värvinimed, kuid on olemas teised toonikvaliteeti kirjeldavad omadussõnad.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19.
Mitte asendatav vara (ingl non-fungible token, NFT; edaspidi NFT) on unikaalne ja võltsimatu andmeüksus, mida hoiustatakse plokiahelas, millest võib mõelda kui digitaalsest logiraamatust, kus sündmuste jada on kõigile nähtav. NFT võib olla muuseas meediumiks paljundatavatele digitaalsetele failidele nagu pildi-, video- või audiofailid. Plokiahel on struktureeritud nii, et kõik sündmused on kindlas järjekorras.
Antiloobid on taimtoidulised mäletsejad imetajad, kes elavad Aafrika savannides, Aasia rohtlates ja Euroopa steppides. Antiloobid kuuluvad veislaste sugukonda (Bovidae), kuid iseseisvat süstemaatilist üksust ei moodusta. Antiloopide alamsugukondadesse on rühmitatud sadakond liiki, näiteks Aafrikas elavad gasell ja gnuu ning Aasias elav saiga.
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Sisuliselt on tähtkuju püramiidjas osa kolmemõõtmelisest universumist, mille tipuks on Maal asuv vaatleja ehk üldistatumalt, Päike.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja eri allikatest mõjutusi saanud. Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918.
Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Teadaolevalt on Tallinna, tolleaegse nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga (ladina keeles civitas Revaliensis) esimest korda mainitud linnana aastal 1238. Lübecki linnaõigused sai linn 15.
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas. Lepingule kirjutasid 1939. aastal Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.
Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumalVendade Stephanideste "Iidsete aegade lugudes" ei loeta 12 olümplase hulka Hadest, kes suure osa ajast veetis allmaailmas, vaid põllumajandusejumalanna Demeter (rooma mütoloogias Ceres).
Islam (araabia keeles الإسلام al-’islām 'alistumine [Allahi tahtele]' tegusõnast aslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islamijärgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.