The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; 21. aprill 1926 — 8. september 2022) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna.
Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soome-ugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka.
Brahhiosaurus (Brachiosaurus altithorax) on Hilis-Juuras Põhja-Ameerikas elanud dinosaurus. Esimese isendi (FMNH P 25107) leidis osalise luustikuna Lääne-Coloradost Grand Riveri orust 1900. aastal Field Columbian Museumi paleontoloogiline ekspeditsioon Elmer Samuel Riggsi juhtimisel, kes kolm aastat hiljem seda liiki ka esimesena kirjeldas.
Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas. Läänemeresoomlaste põlised elupaigad on Läänemere ümbruses, peamiselt Eestis, Ingerimaal, Karjalas ja Soomes. Tänapäevaste läänemeresoomlaste akadeemiline jaotus Eestis on järgmine: eestlased vadjalased liivlased soomlased karjalased vepslased isuridSoomlased lisavad kaheksanda rahvana lüüdilased ehk lüüdikud.
Prints Philip, Edinburghi hertsog
Prints Philip, Edinburghi hertsog (1921–1947 Taani ja Kreeka prints Philip; hiljem Philip Mountbatten; 10. juuni 1921 Mon Repos Korfu – 9. aprill 2021 Windsori loss Berkshire) oli kuninganna Elizabeth II abikaasa.
Anne, kuninglik printsess (sündinud Elizabeth Alice Louise Laurence; 14. augustil 1950 Londonis) on Briti kuningliku perekonna liige, kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi, Edinburghi hertsogi teine laps ja ainus tütar. Ta on seitsmes isik, kes on saanud tiitli "kuninglik printsess", ning on Briti troonipärimisjärjekorras 13.
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km.
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km²) Soome lahe vesikond (9942 km²) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km²) Saarte vesikond (4140 km²)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 11, neist pikim on Võhandu jõgi (165 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (145 km), Põltsamaa jõgi (136 km), Pedja jõgi (125 km), Kasari jõgi (115 km), Keila jõgi (112 km), Pirita jõgi (107 km), Ahja jõgi (104 km), Piusa jõgi (104 km), Õhne jõgi (103 km) ja Navesti jõgi (102 km).Üle 1000 km² valglaga jõgesid on Eestis 15.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks
II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks on Teises maailmasõjas langenute ja terroriohvrite ühishaua tähis Tartus Raadi järve ääres Raadi pargis. Memoriaali autorid on skulptor Ants Mölder ja arhitekt Rein Luup.Hallist graniidist memoriaali keskel on väravat meenutavate, astmeliselt ahenevate püstiste tahukate vahel pronksist sõduri kuju. Memoriaali ääristavad muru sisse paigutatud 24 õigeusu ristiga betoonist hauaplaati.
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja. Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt. Ta on üks suurematest tänapäeva roomajatest, kes võib kasvada rohkem kui 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 70 kg.Tema ebaharilikult suuri mõõtmeid seostatakse saaregigantismiga: saartel, kus ta elutseb, puuduvad muud röövloomad, kes võiksid hõivata sellise ökoloogilise niši.
Ladinakeelsete väljendite loend
Siin on loetletud ladinakeelseid väljendeid ja nende ligilähedasi eestikeelseid tähendusi. Ladinakeelseid lühendeid vaata ladinakeelsete lühendite loendist.
Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t mitte fülogeneetilisest) jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (eluslooduse eri riikidesse kuuluvaid) rühmi: baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt, taimedest rohevetikad.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
Mõõtühikute detsimaaleesliited ehk kümnendeesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse mõõtühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis. Näiteks liidet kilo- kasutatakse pikkusühikutes (1000 meetrit = 1 kilomeeter). Sisuliselt tähendab eesliite kasutamine sellele eesliitele vastava arvuga – kordajaga – korrutamist.
Kanakoole (Ranunculus ficaria, Ficaria verna) on mitmeaastane rohtne õistaim, mis kuulub tulikaliste sugukonda. Teda kutsutakse veel kanakooljaks, luutõverohuks, südamerohuks.Kanakoole on levinud nii Aasias kui ka Euroopas (sealhulgas Eestis) ja esineb invasiivse liigina ka Põhja-Ameerikas. Ta eelistab niiskeid varjulisi kasvukohti ning õitseb aprillis ja mais.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Algarv (ingl prime number) on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja mis jagub ainult arvuga 1 ja iseendaga. Seega eristuvad algarvud naturaalarvude hulgas seetõttu, et neil on täpselt kaks erinevat naturaalarvulist jagajat. Naturaalarve, mis peale ühe ja iseendaga jagumise jaguvad veel vähemalt mingi kolmanda naturaalarvuga, nimetatakse kordarvudeks.
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähem levinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1929. aasta 1.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi ja vett ning kasutavad valguse neeldumisel vabanevat energiat fotosünteesi käigus, et toota süsivesikuid, mille keemiline energia on suurem, kui CO2 molekulil.
Rohtlavöönd on loodusvöönd, mis hõlmab nii parasvöötme rohtlaid kui ka lõunapoolkeral paiknevaid pampat, ljaanot ja kampot. Euraasia parasvöötmes nimetatakse rohtlaid stepiks, Ungaris pustaks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Lõuna-Ameerikas paiknevad rohtlad nii lähistroopikas, kus neid nimetatakse pampaks, kui ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus nad kannavad nime ljaano ja kampo.
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaSamas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.