The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Nord Stream (varasem nimi Põhja-Euroopa gaasitorustik; ka Läänemere maagaasitorustike süsteem; samuti 'Põhjavoog') on avamere maagaasitorustike süsteem Venemaalt Saksamaale. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad Viiburist Lubminini Greifswaldi lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad Ust-Lugast Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga Tšehhi piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini Bremeni lähedal.Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma Gazprom, ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on Gazpromi 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.Nord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Kriiva (vähem on kasutatud sõna "griiva"; vene грива) on Lääne-Siberi lauskmaal levinud pinnavorm. Kriivad on kirdest edelasse sirutatud mäeharjad, künnised (pikad lamedanõlvalised kõrgendikud) ja leetseljakud suhtelise kõrgusega 3-10, mõnikord 20 m; laius kõigub 300 m kuni 1 km-ni, pikkus kuni 15 km.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaralasid.
Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta. Annekteeritud territooriumil kehtestatakse enamasti annekteeriva riigi seadused ja võim. Anneksioon erineb okupatsioonist, kuid võib sellest tuleneda.
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.Veenusel ei ole kaaslasi. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike, tähistaevas ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne (tähesuurus kuni −4,6) vahetult enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut.
Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Meta Platforms Ameerika Ühendriikides (NASDAQ-100).Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke Facebooki lehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis võivad korraldatud näiteks linna, elukoha, töökoha, kooli vms asukoha järgi, huvide järgi, konkreetsete ürituste ettevalmistamiseks, loomingu tutvustamiseks või millegi kollektsioneerimiseks, vanadele asjadele uue omaniku leidmiseks jne.
märksõna EL suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata EL (täpsustus) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon. Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Erinevalt ühtsematest Vana-Egiptuse või Vana-Kreeka tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast. Kiiruimsete nimetus johtub sellest, et nende uimedes on luustunud kiired, mis kinnituvad kehas asuvatele tugiluudele ehk basaalidele. Kiiruimsetele vastandatakse lihasuimsed (Sarcopterygii), kelle uimed on teistsuguse ehitusega.
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg. Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1561–1710; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.
Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.Tartu ülikooli asutamiseks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati Academia Gustaviana. Ülikooli ajaloos on eri perioode ja mitu tegevuse katkemist. Eestikeelse ülikoolina alustati tööd 1919.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.