-
Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Meta Platforms Ameerika Ühendriikides (NASDAQ-100).Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke Facebooki lehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis võivad korraldatud näiteks linna, elukoha, töökoha, kooli vms asukoha järgi, huvide järgi, konkreetsete ürituste ettevalmistamiseks, loomingu tutvustamiseks või millegi kollektsioneerimiseks, vanadele asjadele uue omaniku leidmiseks jne.
-
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe) on organisatsioon, mille asutasid 1975. aastal ühiselt NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riigid. OSCE-sse kuulub 57 liikmesriiki.
-
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus. Linn asub Emajõe kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr.
-
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks.
-
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast. Euroopas piirneb ta idas Saksamaaga ja lõunas Belgiaga (riigipiiri pikkus 1027 km) ning läänes Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Kariibi meres kuuluvad Hollandi koosseisu Bonaire, Sint Eustatius ja Saba.
-
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi.
-
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaSamas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
-
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
-
Advent (ladina keelest adventus Domini, 'Issanda tulemine') on kirikukalendris neli nädalat vältav periood, mis algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha. Advendiaeg algab esimese advendipühapäevaga, ühtlasi algab liturgiline kirikuaasta. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.
-
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
-
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...N; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N {\displaystyle \mathbb {N} } . Segaduse vältimiseks kasutatakse tihti tähistusi N + {\displaystyle \mathbb {N} ^{+}} ja N 0 {\displaystyle \mathbb {N} ^{0}} .
-
Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0 °C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale.
-
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku, hapniku ja argooni mehaaniline segu. Nende gaaside suhteline hulk on küllaltki muutumatu ja püsiv. Kuiv, ilma veeauruta õhk sisaldab mahult ligikaudu 78,09% lämmastikku, 20,95% hapnikku, 0,93% argooni, 0,039% süsinikdioksiidi ja väiksemas koguses muid gaase.
-
Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.(lääne koolkonna käsitlus)Vedelateks sademeteks loetakse langevaid veepiisku: keskmise suurusega 0,25–3 mm (tavaliselt kestev lausvihm), kuni 3,5 mm, aga vahel ka kuni 8 mm (hoovihm või hoogvihm) ja 0,05–0,5 mm (uduvihm). Tahked sademed: lumehelbed 4–5 mm, tugevas lumesajus võib helveste läbimõõt olla isegi kuni 5 cm, lumeterad 2–5 mm, rahe. Lääne teaduskirjanduses kasutatavat sademete mõistet (inglise keeles precipitation) väljendab sel juhul termin "atmosfäärist langevad sademed" (või: "maapinnale langevad sademed", "pilvedest langevad sademed").
-
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 astronoomilist ühikut.Ühiku nimetus tuleb sõnadest parallaks ja kaaresekund. Parsek on peamiselt kasutusel Päikesesüsteemi-väliste kauguste mõõtmisel.
-
Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks. Sõna "sekund" tuleb ladina keele väljendist pars minuta secunda (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – pars minuta prima – on minut). Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi (1 s = 1/60 min = 1/3600 h).
-
Meelelahutus on meeleolu muutmisele, tõstmisele või parandamisele suunatud tegevus. Meelelahutuseks võib olla mistahes tegevus (või tegevusetus), mis on vahelduseks, pakub uusi emotsioone, vabastab pingeid vms. Enamasti nimetatakse meelelahutuseks kergeid, sundimatuid tegevusi, ehkki ka ekstreemsport, õudusfilmi vaatamine vms põnevused võivad täita sedasama ülesannet.
-
Destilleeritud vesi (inglise distilled water) on destillatsiooni teel saadud (aurustatud ja seejärel kondenseeritud) ja lahustunud lisandeist (peamiselt sooladest) puhastatud vesi. Kuivjääk destilleeritud vees ei ületa 0,1 mg/l.Destilleeritud vee kuivjääk on eri andmeil 0,1 kuni 5 mg/l. Vee erijuhtivus (ρ) on TEA entsüklopeedia kohaselt ligikaudu 2 x 105 Ωm; Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis müüdava RO-EDI süsteemis eelpuhastatud vee erijuhtivus on 5–15 MΩ/cm, ülipuhta (PCR-i ja koekultuuri kvaliteediga) vee erijuhtivus 18,2 MΩ/cm.
-
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
-
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
-
Mänguautomaat (slot machine Ameerika Ühendriikides, fruit machine Inglismaal või poker machine Austraalias) on kasiinos kasutatav mänguautomaat, millel kolm või enam ketast, mis pärast nupule vajutamist keerlema hakkavad. Mänguautomaate tuntakse ka "ühekäeliste bandiitidena" (one-armed bandits) kuna esimesed (ja veel üsna hiljuti) mänguautomaadid omasid küljel kangi, mida tõmmates hakkasid kettad keerlema ning mäng algas. Nupud jõudsid mänguautomaatidele alles hiljuti.
-
Kamambäär ehk Camemberti juust ehk Camembert on pehme, kooretaoline prantsuse juustusort, mis on saanud nime Põhja-Prantsusmaal Normandias Orne'i departemangus asuva Camembert'i küla järgi, kust see juust pärit on. Kamambääri ametlik sünniaasta on 1791. Kamambääri tehakse pastöriseerimata lehmapiimast ning küpsetatakse hallitusseente Penicillium candidum ja Penicillium camemberti abil umbes kaks nädalat.
-
California Ülikool San Franciscos
California Ülikool San Franciscos (inglise keeles University of California, San Francisco; UCSF) on California ülikoolide süsteemi kuuluv riiklik ülikool Ameerika Ühendriikides. UCSF on üks maailma juhtivaid biomeditsiinialaseid uurimisasutusi. UCSF-i ülikoolihaigla on järjepidevalt olnud Ameerika Ühendriikide 10 parima haigla seas.
-
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikul on kindel ruumala, kuid tal pole kindlat kuju. Vedelikud sarnanevad tahkete ainetega selle poolest, et neil on väike kokkusurutavus ja suur tihedus, gaasidega aga selle poolest, et nad voolavad kergesti ja võtavad selle anuma kuju, milles nad asuvad.
-
Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54. See on raske, värvitu ja lõhnatu väärisgaas, üks õhu (üliväikese kontsentratsiooniga) komponente.Kuigi üldiselt ei ole ksenoon reaktiivne aine, võib see siiski osaleda teatud keemilistes reaktsioonides, näiteks moodustades ksenoonheksafluoroplatinaadi, mis on esimene kunstlikult sünteesitud väärisgaaside ühend.Looduses esinev ksenoon koosneb kaheksast stabiilsest isotoobist (massiarvudega 124, 126, 128, 127, 130, 131, 132, 134 ja 136). Lisaks on sellel veel üle 40 mittestabiilse radioaktiivse isotoobi.
-
E-kaubandus (inglise keeles E-commerce) on toodete ja teenuste ostu-müügi tehing ettevõtete ja tarbijate vahel elektroonilisel teel internetis. Ostud, mis sooritatakse internetis, sõlmitakse kauglepinguga müüja ja tarbija vahel. E-kaubandus on üks kiiremini arenevaid kaubandusharusid, kasvades Eestis viimastel aastatel 35–40% aastas.
-
Valimisteks kutsutakse tavaliselt rahva hääletamist, mille tulemusel jagatakse ametikohti või positsioone. Valimisi kasutatakse esindusdemokraatia riikides rahvaesindajate ametissemääramisel. Valimise teostavad valijad, kes on tavaliselt riigi hääletusõigusega kodanikud, valides vastavate positsioonide kandidaatide vahel.
-
Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis. Hageri kihelkonnast põhja poole jäi Keila kihelkond, läände Nissi kihelkond, kirdesse Jüri kihelkond, itta Kose kihelkond, kagusse Juuru kihelkond ja lõunasse Rapla kihelkond.
-
Hääletus on üks viisidest, mille abil grupp saab langetada otsuseid nii, et enamik grupi liikmetest pooldab otsust. Hääletus koosneb kahest komponendist: Kõik inimesed esitavad oma arvamused kindlalt määratud kujul. Arvamustest pannakse kokku hääletustulemus, mis peab vastama grupi ühisarvamusele suurimal võimalikul määral.Tavaliselt kasutatakse hääletust, mille puhul kõik annavad hääle ühele etteantud valikutest, hääletuse tulemuseks on inimeste arv iga variandi kohta, kes on selle poolt hääletanud.
-
Rahvusvaheline Punane Rist on rahvusvaheline liikumine, mille ülesandeks on töö inimeste tervise heaks. Punase Risti rajajaks peetakse Jean Henri Dunant'i, kes 1859. aastal Solferino sõjaväljal kogus kokku haavatuid ja organiseeris kannatanute abistamiseks kohalikest külanaistest erapooletu abistamise rühma.
-
Kohila vald (Hageri kihelkond)
Kohila vald (saksa keeles Koil) oli vald Harjumaal Hageri kihelkonnas. Valla pindala oli 220 km² ja elanikke oli 3526 (1934. aasta seisuga).
