The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.
Ramadaan (araabia keeles رمضان; türgi keeles Ramazan) on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavalt sai alguse koraan. Ramadaan kestab 29 või 30 päeva. Ramadaan ei ole igal aastal ühel ajal, vaid liigub sõltuvalt kuutsüklitest igal aastal umbes 11 päeva võrra – nii jõuab ramadaani pidav inimene 34 aasta jooksul paastuda igal Gregoriuse kalendri päeval.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr.
Pisa torn (itaalia keeles La Torre di Pisa), tuntud ka kui viltune Pisa torn (itaalia keeles Torre pendente di Pisa), on Pisa katedraali eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn. See asub otse katedraali taga ning on üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul (Piazza del Duomo) baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173.
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
Islam (araabia keeles الإسلام al-’islām 'alistumine [Allahi tahtele]' tegusõnast أسلم aslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit ehk muhameedlane) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide. Prostaglandiinide (PG) molekulides esineb 20 süsinikuaatomit, s.h tsüklopentaani ring. Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on eikosanoidid: prostaglandiinid, tromboksaanid, prostatsükliinid ja leukotrieenid.
Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku. Grafeeni võib vaadelda lõputult suure aromaatse molekulina, mille moodustavad ainult sp² süsiniku aatomid. Grafeen on süsiniku allotroopne vorm, kusjuures selle struktuurielemendid esinevad mitmetes teistes süsiniku allotroopsetes teisendites nagu grafiit, süsiniknanotorud ja fullereenid.
Raimondas Šarūnas Marčiulionis (sündinud 13. juunil 1964 Kaunases) on Leedu endine elukutseline korvpallur, kes mängis aastatel 1989–1997 korvpalliliigas NBA. Nõukogude Liidu korvpallikoondisega olümpiavõitjaks tulnud ja ka Leedu korvpallikoondisega tiitlivõistluste medaleid võitnud Marčiulionis on valitud nii FIBA kui ka Naismithi nimelisse korvpalli kuulsuste halli.
Maailma karikavõistlused mäesuusatamises
Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused on Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni FIS-i korraldatav kõrgetasemeline mäesuusatamise rahvusvaheline mitmeetapiline sari. Maailma karikavõistlustel mehed ja naised võistlevad kuues sarjas: slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis, kiirlaskumises, Alpi kahevõistluses ja karika üldvõidu pärast. Esimest korda võisteldi maailma karika peale hooajal 1966/1967.
Ksenomorf (ka Tulnukas, inglise keeles Alien; tuletatud kreeka keelest: xenos 'võõras' + morphē 'vorm, kuju') on fantastiline võõrliik filmist "Tulnukas" (1979) ja selle järgedest: "Tulnukad" 1986, "Tulnukas 3" 1992, "Tulnukas: Elluäratamine" 1997, "Tulnukas vs Kiskja" 2004 ning "Tulnukad vs Kiskja: Reekviem" 2007. Sarnane, välimuselt veidi erinev olevus esineb põgusalt ka filmis "Prometheus" (2012). Samuti kujutatakse ksenomorfe "Tulnuka"-sarja põhjal valminud kirjandusteostes ja arvutimängudes.