-
Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit. Räni ja hapnik on kõige levinumad elemendid maakoores. Sellest tulenevalt moodustab SiO2 10% maakoore massist ning koos teiste silikaatidega maakoorest 60%.
-
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
-
Silikageel on suure poorsusega amorfne hüdratiseerunud ränidioksiid (SiO2•xH2O), nn tahke geel, tavaliselt saadaval pulbrilisel või granuleeritud kujul. See on keemiliselt inertne, kuid väga hügroskoopne aine. Silikageeli pooride suur pindala (100–800 m2/g) soodustab märkimisväärselt vee absorbeerimist ja seetõttu on see laialt kasutatav kuivatava agendina: kasutatakse lahustite, gaaside jm kuivatamiseks ja puhastamiseks, enamasti spetsiaalsetes absorptsioonikolonnides.
-
Päikesesüsteem on Päikese ja selle ümber tiirlevate objektide gravitatsiooniliselt seotud süsteem. Päikesesüsteem arenes välja 4,6 miljardit aastat tagasi, pärast suure ja suhteliselt tiheda molekulaarse gaasi pilve kokkutõmbumist, selle protsessi käigustus moodustus Päike ja selle ümber protoplanetaarne ketas. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
-
Taavi Kotka (sündinud 21. jaanuaril 1979) on ettevõtja ja endine Eesti riigiametnik. Ta on töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantslerina, tarkvaraarendusettevõtte Nortal (siis Webmedia) juhatuse esimehena ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu presidendina.
-
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
-
Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit').
-
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna. Kreeka mütoloogia kohaselt elavad 12 peajumalat Olümpose mäel, mis asub Egeuse mere Thérmai lahe lähedal ning Makedoonia ja Tessaalia piiril. See on Kreeka kõrgeim mäetipp, mille kõrgus on 2917 m merepinnast.
-
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
-
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Elementide keemilised omadused korduvad elementide tuumalaengu suurenedes seaduspäraselt ja perioodiliselt, nii et tekivad sarnaste keemiliste omadustega elementide rühmad ja sama elektronkihi või elektronkihtide arvuga perioodid – keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Kuigi keemilisi elemente oli püütud ka enne Mendelejevit järjestada, peetakse tänapäeval kasutatava perioodilisussüsteemi loojaks vene keemikut Dmitri Mendelejevit, kes järjestas 1869.
-
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri kesk anna-liisa loik osas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga.
-
Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need omadused on võimaldanud kasutada klaasi väga paljudes rakenduskohtades. Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks.
-
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
-
Haseki Hürrem Sultan (osmanitürgi keeles خرم سلطان ; umbes 1504 – 15. aprill 1558), tuntud Euroopas kui Roxelana, oli Suleiman I seaduslik abikaasa. Ta oli esimene naine Osmanite Impeeriumis, kes oli poliitiliselt aktiivne ning temast algas ajalooperiood tuntud kui "Kadınlar saltanatı" ehk “Naiste Sultanaat”.
-
Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled. Troopiliste tsüklonite keskmes on registreeritud Maa atmosfääris kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel. Troopilised tsüklonid saavad oma energia ookeanide kohal tekkiva võimsa konvektiivliikumise õhuniiskuse kondensatsiooni tulemusel eralduvast soojusest.
-
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania Euroopa Samas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
-
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikeseks nimetada ka selle teise planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet algustähe järgi: Päike tähendab (sh käesolevas artiklis) meie Päikesesüsteemi tähte, päike aga üldnimetust.
-
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaralasid.
