The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 31 pronksmedalit). Neist 71 suveolümpiamängudelt ja 10 taliolümpiamängudelt.
Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter. Ta esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Keravälgu optilise spektri ehk valguse lainepikkuste mõõtmistulemused avaldati esmakordselt 2014.
Kõrgushüpe on kergejõustikuvõistlus, kus võistlejad peavad hüppama ilma abita üle mõõdetud kõrgusele asetatud horisontaalse lati, ilma seda maha ajamata. Kaasaegses, enim praktiseeritavas formaadis asetatakse latt kahe kandetoe/hüppetellingute vahele koos maandumismatiga. Alates iidsetest aegadest on võistlejad juurutanud üha tõhusamaid võtteid hetkevormi saavutamiseks ning praegu on üldiselt eelistatud meetod Fosbury Flop, mille puhul sportlased jooksevad lati poole ja hüppavad pea ees, seljaga lati poole.
Siina Üksküla (aastani 1959 Zinaida Ignatenko; sündinud 16. juunil 1938 Luiskovitsõ (soome keeles Luiskenitsa) külas Jelizavetino külanõukogus Krasnogvardeiski rajoonis Leningradi oblastis) on eesti näitleja. Ta on õppinud Viljandi Pioneeride Maja balletiringis, lõpetas aastal 1957 Viljandi töölisnoorte keskkooli ja aastal 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri I lennu.
Kergejõustiku maailmarekordid on Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu registreeritud kergejõustiku maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikide jooksualade distantsid on meetermõõdustikus, välja arvatud 1 miili jooks.
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. . Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel
Kergejõustikuvõistlused 2024. aasta suveolümpiamängudel Pariisis toimuvad 1.–11. augustini, kus on kokku 48 medaliala, millest 23 ala on nii meestele kui ka naistele.Lisaks toimub 4x400 m teatejooks segavõistkondadele ja käimise segateatevõistlus (Iga sportlane peab läbima kaks veidi üle 10 km pikkust distantsi, vaheldumisi selles järjekorras: mees, naine, mees, naine.).
Korvpall 2024. aasta suveolümpiamängudel
Korvpallivõistlused 2024. aasta suveolümpiamängudel Prantsusmaal Pariisis toimuvad 27. juulist 11.
Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaale kuulub veel mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.
Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka Grande; hispaania Isla Grande de Tierra del Fuego 'Tulemaa Suur Saar', Tierra del Fuego 'Tulemaa') on saar Lõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas, Tulemaa saarestiku peasaar. Saar külgneb edelas ja lõunas Beagle'i väinaga, mis eraldab teda väiksematest saartest, kagus Scotia merega, idas Le Maire'i väinaga, mis eraldab teda Estadose saarest, kirdes Atlandi ookeaniga ja põhjas Magalhãesi väinaga, mis eraldab teda Lõuna-Ameerika mandrist. Põhjatipp Punta Delgada on saare Tšiili osas 52.