-
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
-
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja. Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt. Ta on üks suurematest tänapäeva roomajatest, kes võib kasvada rohkem kui 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 70 kg.
-
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna. Kreeka mütoloogia kohaselt elavad 12 peajumalat Olümpose mäel, mis asub Egeuse mere Thérmai lahe lähedal ning Makedoonia ja Tessaalia piiril. See on Kreeka kõrgeim mäetipp, mille kõrgus on 2917 m merepinnast.
-
2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on Ameerika Ühendriikide 60. presidendivalimised.
-
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km²) Soome lahe vesikond (9942 km²) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km²) Saarte vesikond (4140 km²) Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 11, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (145 km), Põltsamaa jõgi (136 km), Pedja jõgi (125 km), Kasari jõgi (115 km), Keila jõgi (112 km), Pirita jõgi (107 km), Ahja jõgi (104 km), Piusa jõgi (104 km), Õhne jõgi (103 km) ja Navesti jõgi (102 km).
-
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga.
-
Keemilised kiudained on kiudained, mida looduses valmiskujul ei leidu. Neid saadakse kas keemiliselt töödeldud looduslikest ühenditest või siis sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Looduslikest ühenditest saadavaid keemilisi kiudaineid nimetatakse tehiskiudaineteks ja sünteetilistest ühenditest saadavaid kiudaineid sünteeskiudaineteks.
-
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikeseks nimetada ka selle teise planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet algustähe järgi: Päike tähendab (sh käesolevas artiklis) meie Päikesesüsteemi tähte, päike aga üldnimetust.
-
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km.
-
Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (st mitte fülogeneetilisest) jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (eluslooduse eri riikidesse kuuluvaid) rühmi: baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt, taimedest rohevetikad.
-
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar. Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem liikmesriik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km².
-
Päikesesüsteem on Päikese ja selle ümber tiirlevate objektide gravitatsiooniliselt seotud süsteem. Päikesesüsteem arenes välja 4,6 miljardit aastat tagasi, pärast suure ja suhteliselt tiheda molekulaarse gaasi pilve kokkutõmbumist, selle protsessi käigustus moodustus Päike ja selle ümber protoplanetaarne ketas. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
-
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania Euroopa Samas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
-
Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
-
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähem levinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1929. aasta 1.
-
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
