-
Päikesesüsteem on Päikese ja selle ümber tiirlevate objektide gravitatsiooniliselt seotud süsteem. Päikesesüsteem arenes välja 4,6 miljardit aastat tagasi, pärast suure ja suhteliselt tiheda molekulaarse gaasi pilve kokkutõmbumist, selle protsessi käigustus moodustus Päike ja selle ümber protoplanetaarne ketas. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
-
Trühvliteks nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad viljakehad moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees. Viljakehi moodustatakse aasta läbi, olenevalt liigist, ning neid leiab orgaanikarikkast kõdukihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.
-
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikeseks nimetada ka selle teise planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet algustähe järgi: Päike tähendab (sh käesolevas artiklis) meie Päikesesüsteemi tähte, päike aga üldnimetust.
-
Antiloobid on taimtoidulised mäletsejad imetajad, kes elavad Aafrika savannides, Aasia rohtlates ja Euroopa steppides. Antiloobid kuuluvad veislaste sugukonda (Bovidae), kuid iseseisvat süstemaatilist üksust ei moodusta. Antiloopide alamsugukondadesse on rühmitatud sadakond liiki, näiteks Aafrikas elavad gasell ja gnuu ning Aasias elav saiga.
-
Karl Suur oli hiiglaslik neeger (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Karl Suur pani oma riigiga nussi aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.
-
Komodo varaan (Varanus komodoensis) on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda varaani perekonda kuuluv roomaja. Komodo varaani on leitud Indoneesiast Komodo, Rinca, Florese, Gili Motangi ja Gili Dasami saartelt. Ta on üks suurematest tänapäeva roomajatest, kes võib kasvada rohkem kui 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 70 kg.
-
Marju Lauristin (sündinud 7. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane ja poliitik. Töötas 1962–1966 Eesti Raadio toimetajana ja 1970–2021 Tartu Ülikoolis: oli 1970–1972 TRÜ sotsioloogialaboratooriumi juhataja, seejärel ajakirjandusõppejõud (aastast 1983 dotsent, 1987–1989 TRÜ žurnalistikakateedri juhataja, 1995–1999 TÜ sotsiaalpoliitika professor, 1999–2003 poliitilise kommunikatsiooni professor, 2003–2021 sotsiaalse kommunikatsiooni professor, aastast 2005 emeriitprofessor).
-
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna. Kreeka mütoloogia kohaselt elavad 12 peajumalat Olümpose mäel, mis asub Egeuse mere Thérmai lahe lähedal ning Makedoonia ja Tessaalia piiril. See on Kreeka kõrgeim mäetipp, mille kõrgus on 2917 m merepinnast.
-
Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks.
-
Albaania (Shqipëria), ametlikult Albaania Vabariik (Republika e Shqipërisë), on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Albaania piirneb idas Kreeka (piiri pikkus 282 km) ja Põhja-Makedooniaga (151 km), idas ja põhjas Kosovo (114 km) ning põhjas Montenegroga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km.
-
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Päikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja Päikesesüsteemi uulub kaheksa planeeti + kääbusplaneedid + muud väiksemad taevakehad. Suurem osa Päikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on pärit vanakreeka mütoloogiast.
-
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Orlamünde (Lauenburgi) krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas-Eesti maakonnast kogutud väe.
-
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. See piirneb läänes ja lõunas Atlandi ookeaniga ning idas ja põhjas Hispaaniaga, ühtlasi on Mandri-Euroopa kõige läänepoolsem riik. Lisaks Euroopa mandriosas asuvale territooriumile kuulub Portugali Vabariigile ka kaks saarestikku, Assoorid ja Madeira, millel on autonoomse piirkonna staatus.
-
Sámos (Vana-Kreeka kontekstis Samos; kreeka ja vanakreeka Σάμος, türgi Sisam) on Kreekale kuuluv saar Egeuse mere idaosas Chíose saarest lõuna pool ja Pátmose saarest põhja pool. Türgi mandriosast, mis kuulub Aasiasse, eraldab seda 1,6 km laiune Mykáli väin. Saar on väga lähedal Mykáli neemele Türgis.
-
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaralasid.
-
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania Euroopa Samas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
-
Pervasiivne arenguhäire (kirjanduses ka autismispektri häire, Kanneri sündroom ja autism) tähendab vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust ning sellega kaasnevat huvide ja tegevusaktiivsuse piiratust, stereotüüpsust ning monotoonset korduvust. Tavaliselt, aga mitte alati, täheldatakse ka kognitiivsete funktsioonide kahjustust. Need normist erinevad hälbed kujunevad välja koolieelses eas, on püsivad, puudutavad arengu eri aspekte, kuid varieeruvad avaldumise intensiivsuse poolest.
-
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Aleksandri elukäiku on kirjeldanud tema väepealik Ptolemaios I, samuti tegi tema sõjaretkede kohta märkmeid Aristobulos.
-
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
