-
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'paastuõhtu, vastlaõhtu' algusosast vastel. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
-
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
-
Gröönimaa on osalise iseseisvusega ala Taani Kuningriigi koosseisus. Asub Ameerika maailmajaos, hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart, mis asuvad Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa põhjaosa ja Kanadale kuuluvat Ellesmere'i saart eraldab Narese väin, mille kitsaim koht on 26 km.
-
Tõnisepäev (ka jõuluemapäev, kesktalvepäev, tõniksepäev, tennus- ja tinnuspää (Kagu-Eestis)) on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nimetuse saanud katoliikluse aegadel kristliku munga Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17.
-
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga.
-
Vaindloo saar (varem ka Vaindlo, rootsi keeles Stenskär) on Läänemere Soome lahes asuv püsielaniketa väikesaar ja Eesti territooriumi kõige põhjapoolsem koht (äärmuspunkt 59°49′ pl). Haldusjaotuse järgi paigutub saar Vainupea külasse Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas. Vaindloo pindala on 6,6 hektarit, rannajoone pikkus 2,16 km ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna.
-
Fidži (ametlik nimi Fidži Vabariik) on saareriik Melaneesias, osa Okeaaniast Vaikse ookeani lõunaosas, Uus-Meremaa Põhjasaarest umbes 1100 meremiili kirdes. Tema lähimad naabrid on läänes Vanuatu, edelas Uus-Kaledoonia, kagus Uus-Meremaa Kermadeci saared, idas Tonga, kirdes Samoa ning põhjas Tuvalu. Fidži koosneb enam kui 330 saarest, millest 110 on alaliselt asustatud.
-
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks.
-
Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja. Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhidistants on 63 kilomeetrit ja lühidistants 31 kilomeetrit.
-
Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19.
-
2024.–2025. aasta maailma karikasari laskesuusatamises
2024.–2025. aasta maailma karikasari laskesuusatamises (ametlikult: BMW IBU World Cup Biathlon) toimub 30. novembrist 2024 kuni 23.
-
Tommy Cash (mõnikord kirjapildiga TOMM¥ €A$H, sünninimega Tomas Tammemets; sündinud 18. novembril 1991 Tallinnas) on Eesti räppar, kontseptuaalkunstnik, tantsija ja moedisainer. Tommy Cash on saavutanud globaalse tuntuse eelkõige oma erilise muusikažanriga, mida ta kutsub post-soviet-räpiks, ja šokeerivate, sürrealistlike videotega.
-
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud raud(III)oksiid annab sellele punase värvuse. See on Maa tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaralasid.
