-
Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis peetakse sisehallis kahel päeval järjest ning koosneb kindlas järjekorras seitsmest alast: esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe; teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama 1970. aastatel.
-
2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused
20. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused peetakse 21.–23. märtsil 2025.
-
Antiloobid on taimtoidulised mäletsejad imetajad, kes elavad Aafrika savannides, Aasia rohtlates ja Euroopa steppides. Antiloobid kuuluvad veislaste sugukonda (Bovidae), kuid iseseisvat süstemaatilist üksust ei moodusta. Antiloopide alamsugukondadesse on rühmitatud sadakond liiki, näiteks Aafrikas elavad gasell ja gnuu ning Aasias elav saiga.
-
Armand Gustav “Mondo” Duplantis (sündinud 10. novembril 1999) on Ameerika Ühendriikides sündinud Rootsi teivashüppaja, kahekordne olümpiavõitja, kahekordne maailmameister ja kolmekordne Euroopa meister, kes on püstitanud teivashüppe maailmarekordeid nii noorte, juunioride kui ka meeste klassis (2025. aasta märtsi seisuga kokku 11 korda).
-
Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Aastatel 1964–1980 võisteldi olümpiamängudel viievõistluses, pärast esimesi maailmameistrivõistlusi (1983) aga juba seitsmevõistluses (alates 1984.
-
Ainud on Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui ka geneetiliselt erinevad tugevasti jaapanlastest. Nende viimasel ajal eelistatud endanimetus on utari 'seltsimehed, kaaslased', sest nende omanimetus on Jaapanis muutunud halvustavaks. Ainude täpne arv on teadmata, sest paljud neist eelistavad oma etnilist päritolu varjata; neid võib olla 20 000...150 000.
-
Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt aurora borealis ja aurora australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit').
-
Hiiu madal, tuntud ka kui Suurrahu ja rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad (saksa keeles Neckmansgrund), on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes. Madal paikneb 10 kilomeetri kaugusel kaldast ning on umbes 9 kilomeetrit pikk ja 5,5 kilomeetrit lai (ligi 50 km2), kohati on meri ainult 1,2 meetrit sügav. Kuigi Suurrahu tuntakse Eesti ühe parima lestapüügikohana, on see mitmete laevahukkude tõttu olnud meresõitjate seas kardetud.
-
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
-
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.
-
Pehmete kudede sarkoomid on väga harva esinevad pahaloomulised kasvajad ehk vähkkasvajad, mille hulka kuulub enam kui 50 histoloogilist tüüpi. Sama histoloogilist tüüpi pehmete kudede sarkoomid võivad bioloogiliselt olemuselt ja geneetiliselt taustalt olla väga erinevad, mis raskendab nende ravi. Kõige levinum on liposarkoom, mis moodustab 24% juhul jäsemetes ja 45% juhul kõhukelmetaguses ruumis esinevatest pehmete kudede sarkoomidest.
-
Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mis kokku tähendavad päikese allikat, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks.
-
Eestikeelsete videomängude loend
Eestis tõlgiti eesti keelde arvutimänge kõige põhjalikumalt 2000. aastate alguses ja keskel. Sel perioodil hakkasid mitmed Eesti tarkvarafirmad, peamiselt Asecom , MCE Service ja Andrico, tegelema Ida-Euroopa ja Venemaa mängustuudiote madalakvaliteediliste mängude litsentseerimise ja nende lokaliseerimisega eesti keelde.
-
Kahv (Saaremaal, läänemurdes, kirderanniku murdes haam, põhjaeesti murretes ja kirderanniku murdes natt) on kalapüügivahend, millega kala veest välja tõstetakse. Kahv koosneb pikast varrest ja selle otsas olevast tihedast võrkkotist, mis on tõmmatud ümmargusele või ovaalsele vitsvõrule. Kahvaga ammutatakse kalu püünisest, samuti talvel august järvejääs, kui kala tuli veepinnale.
-
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähem levinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1929. aasta 1.
-
Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – 31. detsember 2024)
Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi 1.
-
Starlink on USA ettevõtte SpaceX arendusprojekt suure jõudlusega odava satelliidi platvormi loomiseks, mille ülesandeks on pakkuda tehiskaaslaste vahendusel internetti. Kavas on viia kolmele maalähedasele orbiidile ligi 12 000 tehiskaaslast. Kümnendi pikkuse projekti disaini, ehitus ja orbiidile viimine läheb mai 2018.
-
Siseminister on Vabariigi Valitsuse liige, kes juhib Siseministeeriumi. Ta korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi riigi sisejulgeoleku tagamise ja avaliku korra kaitsmise, riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamise, kriisireguleerimise, riigireservi ning tuletõrje- ja päästetööde ning kodakondsuse ja migratsiooniga seotud asjade korraldamisel. Siseminister otsustab ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise ning kinnitab nende põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse.
