-
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.
-
Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige. Aastatel 1998–2004 oli ta oli Tartu linnapea, 2004–2005 Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005–2014 Eesti peaminister ning 2014–2019 Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.
-
Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevad Eesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha (Eesti Vabariigi aastapäev), mis on samuti puhkepäev, ja 13 riiklikku tähtpäeva, mis ei ole puhkepäevad. Eesti riigipühad ja rahvuspüha: uusaasta – 1.
-
Trooja sõda oli üks suuremaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias, vanakreeka ja vanarooma mütoloogia üks keskseid sündmusi. Trooja sõjast räägitakse paljudes vanakreeka kirjanduse teostes. Homerose "Ilias" kirjeldab sõjastseene Trooja (Ilioni) linna kreeklaste väe poolt, keda "Iliases" nimetatakse enamasti ahhailasteks, harvem danaoslasteks või argiivideks.
-
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal kehtib 11 ajavööndit.
-
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Aleksandri elukäiku on kirjeldanud tema väepealik Ptolemaios I, samuti tegi tema sõjaretkede kohta märkmeid Aristobulos.
-
Tomas Tammemets (pseudonüüm Tommy Cash ehk TOMM¥ €A$H, venepäraselt Томми Кэш, ka Kanye East; sündinud 18. novembril 1991 Tallinnas) on Eesti poplaulja, visuaalkunstnik ja moedisainer. Tommy Cash on tuntuks saanud oma sageli vulgaarsete laulutekstide, sürrealistlike muusikavideote ja visuaalloominguga, mida iseloomustab suguelundite tavatu ümberpaigutamine, teadlik seksuaalsete fetišitega mängimine ja mittebinaarne soorepresentatsioon.
-
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast. Riik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ja hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean.
-
Marju Lauristin (sündinud 7. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane ja poliitik. Töötas 1962–1966 Eesti Raadio toimetajana ja 1970–2021 Tartu Ülikoolis: oli 1970–1972 TRÜ sotsioloogialaboratooriumi juhataja, seejärel ajakirjandusõppejõud (aastast 1983 dotsent, 1987–1989 TRÜ žurnalistikakateedri juhataja, 1995–1999 TÜ sotsiaalpoliitika professor, 1999–2003 poliitilise kommunikatsiooni professor, 2003–2021 sotsiaalse kommunikatsiooni professor, aastast 2005 emeriitprofessor).
-
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumaid aineid nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
