-
Vaindloo saar (varem ka Vaindlo, rootsi keeles Stenskär) on Läänemere Soome lahes asuv püsielaniketa väikesaar ja Eesti territooriumi kõige põhjapoolsem koht (äärmuspunkt 59°49′ pl). Haldusjaotuse järgi paigutub saar Vainupea külasse Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas. Vaindloo pindala on 6,6 hektarit, rannajoone pikkus 2,16 km ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna.
-
Saatse saabas (vene keeles Саатсеский сапог) on osa Venemaa Petseri rajooni territooriumist, mis on sopistusena ümbritsetud Eesti territooriumist. Umbes 1 km pikkune saapakujuline ala pindalaga 115 ha asub Saatse küla lähedal, seda läbib Värska–Ulitina tee (ehk Saatse–Värska tee). Saatse saabas tekitab kohalikele elanikele probleeme, kuna osa olulisest ühendusteest läbib naaberriigi territooriumi, millele tohib siseneda vaid viisaga.
-
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool (ka EMTA lavakunstikool) on Eesti pikima ajalooga teatrikool. Argikeeles on seda sageli nimetatud ka lavakaks. 1.
-
Lusitaania teetigu ehk portugali teetigu (Arion lusitanicus) on teeteo perekonda kuuluv liik nälkjaid. Liigi levikupiirkond piirdub Lääne-Lissaboni metsadega, sealhulgas Sintra-Cascais'e või Arrábida rahvuspargiga. Suhteliselt muutliku välimusega lusitaania teetigu kasvab kuni 8 sentimeetri pikkuseks.
-
Jaanimardikas (Lampyris noctiluca) on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv putukaliik. Jaanimardikad on tuntud eelkõige sellepoolest, et emastel isenditel paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust. Emased jaanimardikad, keda nimetatakse jaaniussideks, on tõugulaadsed ja tiibadeta, isastel on seevastu tiivad ja nad meenutavad tüüpilisi mardikaid.
-
Kaukaasia rahvad on Kaukaasias elav rahvaste grupp, mis on etniliselt ja keeleliselt üks maailma mitmekesisemaid. Kaukaasia on Musta mere ja Kaspia mere vahele jääv piirkond, mis seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga.
-
Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Meta Platforms Ameerika Ühendriikides (NASDAQ-100). Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke Facebooki lehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte.
-
Keldi keeled kuuluvad indoeuroopa keelkonda. Esimesel aastatuhandel eKr kõneldi keldi keeli suures osas Euroopast Biskaia lahest ja Põhjamerest kuni Musta mere ja Väike-Aasiani. Tänapäeval räägivad keldi keeli vähemusrahvused Briti saartel, Bretagne'is Prantsusmaal, Cape Bretoni saarel Põhja-Ameerikas ja Patagoonias Lõuna-Ameerikas.
-
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal ka Tšernogooria) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km.
-
Iraan, ametlikult Iraani Islamivabariik (pärsia keeles جمهوری اسلامی ایران Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Īrān), 1930. aastateni tuntud ka kui Pärsia, on riik Lähis-Idas. Tänapäeval mõjutab Iraan tugevalt Iraaki ja Süüriat, aga ka šiiitlikke kogukondi Lähis-Ida riikides (eelkõige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis).
-
Albaania (Shqipëria), ametlikult Albaania Vabariik (Republika e Shqipërisë), on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Albaania piirneb idas Kreeka (piiri pikkus 282 km) ja Põhja-Makedooniaga (151 km), idas ja põhjas Kosovo (114 km) ning põhjas Montenegroga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km.
