The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass. Terminit "tigu" võib kasutada kogu kõhtjalgsete klassi tähistamiseks, kuid argitähenduses peetakse tigude all tihti silmas kopstigude seltsi esindajaid. Tigude klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike.
Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter. Ta esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Keravälgu optilise spektri ehk valguse lainepikkuste mõõtmistulemused avaldati esmakordselt 2014.
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega. Filosoofiliste küsimuste hulgas on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta. Filosoofilised küsimused on näiteks järgmised: "Mis on elu mõte?", "Kas maailm on igavene?", "Mis on tõde?", "Mis juhtub pärast surma?", "Mis on õige ja mis on vale?", "Mis mõte on üldse sellistel küsimustel?" Filosoofiliste küsimuste hulk ei ole lõplik, piiratud ega kinnine ning neid on läbi kogu filosoofia ajaloo üha uuendatud, neid on lisandunud ja täiendatud.
Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. . Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.
Wales (inglise keeles [u'eilz]; kõmri keeles Cymru [khõm-ri]; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänes Saint George'i väinaga, lõunas Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idas Inglismaaga.
Üldlaulupidu on Eesti üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid, tänapäeval üks suurimaid koorimuusika sündmusi maailmas. Alates 2003. aastast on üldlaulupidu osana Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja rahvatantsupidude traditsioonist kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas. Romad kuuluvad suurde mustlaskeelsesse rahvastikurühma. Euroopa romade keel on suguluses sanskriti keelega ja sisaldab laensõnu nii indoeuroopa kui muudest keeltest.
Nice [niiss] (oksitaani keeles Nissa (kohalik kirjapilt) ja Niça (ametlik); itaalia ja saksa Nizza [n'itsa] (eesti keeles mööndav); itaalia keeles ka Nizza Marittima, ladina Nicaea) on linn Lõuna-Prantsusmaal, Alpes-Maritimesi departemangu halduskeskus. Nice asub Vahemere ääres, Prantsuse Rivieras Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas, Prantsuse Alpide jalamil, umbes 13 km kaugusel Monacost ja 32 km kaugusel Itaalia piirist. Linn paikneb Baie des Anges’i (tõlkes Inglite lahe) ääres, kuhu legendi järgi jõudis paadis püha Reparata ihu, olles inglite hingeõhu abil juhitud.
Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.
Noorte laulu- ja tantsupidu (ka koolinoorte laulu- ja tantsupidu) on viie aasta tagant toimuv üritus, mis kätkeb laulupeo kontserte ja tantsupeo etendusi. Ürituse põhiesinejad on koolinoored. Noorte pidusid korraldatakse, et leevendada koolinoorte kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade suurt tungi üldlaulu- ja tantsupidudele.
Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg. Kogu maakera aeg on arvestatud Greenwichi observatooriumi läbiva mõttelise nullmeridiaani järgi. Kogu maakera on jagatud pikkuskraadide eeskujul ajavöönditeks ja nende põhjal on pandud paika kellaaeg.
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga, põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga.
Antiloobid on taimtoidulised mäletsejad imetajad, kes elavad Aafrika savannides, Aasia rohtlates, Euroopa steppides ning ka mäestikes. Antiloobid kuuluvad veislaste sugukonda (Bovidae), kuid iseseisvat taksonoomilist üksust ei moodusta. Terminit antiloobid kasutatakse selleks, et kirjeldada kõiki veislaste sugukonna (Bovidae) liikmeid, kes ei kuulu lammaste, veiste või kitsede kategooriasse.
Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil. Enamikus maailma keeltes on originaalsed sõnad ainult nelja põhiilmakaare tähistamiseks: põhi, ida, lõuna, lääs, mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari. Näiteks põhiilmakaared põhi (inglise north või saksa Nord), ida (east või Ost), lõuna (south või Süd), lääs (west või West) ja vaheilmakaared: NE või NO, SE või SO, SW, NW. Erandeiks on näiteks eesti, soome, vepsa, liivi, vadja ja bretooni keel, kus on kasutusel kaheksa erinimelist ilmakaart.
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas. Prantsusmaa Euroopa-osa, mis on tuntud nime all France métropolitaine, ulatub Vahemerest La Manche'i väina ja Põhjamereni ning Reini jõest Atlandi ookeanini. Prantsusmaale kuulub veel mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana Lõuna-Ameerikas ning mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ja India ookeanis.
Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Meta Platforms Ameerika Ühendriikides (NASDAQ-100). Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke Facebooki lehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ja jagada pilte.