-
Vaindloo saar (varem ka Vaindlo, rootsi keeles Stenskär) on Läänemere Soome lahes asuv püsielaniketa väikesaar ja Eesti territooriumi kõige põhjapoolsem koht (äärmuspunkt 59°49′ pl). Haldusjaotuse järgi paigutub saar Vainupea külasse Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas. Vaindloo pindala on 6,6 hektarit, rannajoone pikkus 2,16 km ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna.
-
Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Herilased kasutavad saagi püüdmiseks või enesekaitseks tagakehas paiknevat mürgiastelt. Ärritunud herilane võib erinevalt mesilasest ja sarnaselt kimalasega nõelata rohkem kui ühe korra.
-
Kama on tuntud Eesti toit, mida traditsiooniliselt valmistatakse kamajahu (mida samuti võidakse nimetada kamaks) segamise teel hapupiima, värske piima või petiga, tänapäeval ka keefiri või jogurtiga. Kamajahu (rannikumurdes talkuna, Setomaal tolohkna, tolokna) on jäme jahusegu keedetud, kuivatatud ning jahvatatud hernestest jt kaunviljadest ja teraviljadest. Tavalise eestipärase kamajahu kõige iseloomulikumaks koostisosaks on hernejahu.
-
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. See on suuruselt neljas saar Eestis. Legendi kohaselt sai saar nime Islandi viikingi Ormi („madu”) järgi, teise versioonina on pakutud Püha Olavi legendist kirjeldatud mereröövel Ormi, kolmandana 13.
-
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26.
-
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal ka Tšernogooria) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km.
-
Hispaania kuninglikku perekonda kuuluvad monarhi järeltulijad ning praeguse Hispaania kuningliku perekonna liikmed on kuningapaari – kuningas Felipe VI ja kuninganna Letizia – järeltulijad. Lisaks kuuluvad Hispaania kuninglikku perre ka kuningapaari laste abikaasad. Hispaania kuninglik perekond kuulub Bourbonide dünastiasse.
-
Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind. Pikalt peeti vaenukägu oma sugukonna ainukeseks liigiks, kuid uuemad uuringud on näidanud, et varem alamliikideks arvatud aafrika vaenukägu ja madagaskari vaenukägu on eraldi liigid. Rahvasuus on vaenukägu nimetatud mitmeti: karjalind, laanekukutaja, pasatraat, pasknära, paskraag, paskrästas, paskrääk, pähkliõhk, sitane rästas, surmakägu, toonetutt, toonikägu, tututaja, uputaja kägu, vainukägu.
-
Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Serbia piirneb Montenegro ja Albaaniaga edelas, Bosnia ja Hertsegoviina ja Horvaatiaga läänes, Ungariga põhjas, Rumeeniaga kirdes, Bulgaariaga kagus ning Põhja-Makedooniaga lõunas. Kuni 2006.
-
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Tsüanobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotosünteesi teel. Tsüanobakterid ei ole lähedases suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega.
