The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti iseseisvuse taastamiseni viis Eesti-rahvuslikult meelestatud isikute esmalt üsna ettevaatlik, kuid kaalutletud ja järjekindel poliitiline tegevus, mis algas 1970.–1980.
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjas, läänes ja lõunas Horvaatia, idas Serbia ning kagus Montenegroga. Merepiiri on Bosnial ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar).
Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. Isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee – rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi – püüdis kõrvaldada Mihhail Gorbatšovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale ja ennetada uue liidulepingu sõlmimist.
Kommutaator (prantsuse keeles commutateur réseau, inglise keeles network switch) on arvutivõrgu seade, mille abil luuakse ühendused koht- ehk LAN-võrgus. Kommutaatorid töötavad peamiselt Ethernetis ehk juhtmega võrkudes. Kommutaatori eellaseks oli kohtvõrgujaotur, mis saatis kõik paketid valimatult kõikidele arvutitele.
ARM (algselt Acorn RISC Machines, hiljem ka Advanced RISC Machines) on kärbitud käsustikuga arvutiarhitektuur, mida arendab ARM Holdings. Tänu ARM-protsessorite lihtsusele on need sobivad madala voolutarbega rakenduste jaoks nagu mobiiltelefonid ja muud väikesed seadmed. Umbes 95% mobiiltelefonidest kasutab ARM-i väljatöötatud protsessorit.
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal. Tänapäevane Viljandi maakond hõlmab ajaloolisest Viljandimaast vaid keskosa (millele lisandub Karksi ja Halliste ümbrus ajaloolisest Pärnumaast). Mitu Pilistvere kihelkonna asulat kuulub nüüdisajal Järvamaa koosseisu.
Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi. Enamasti toimib täiturina ajam, mis muundab elektrilise, hüdraulilise või pneumaatilise energia nõutavaks liikumiseks. Täituriks võib olla elektriajam, hüdroajam või pneumomootor.
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18. sajandi jooksul Sakalamaale ja Läänemaale (Saare-Lääne piiskopkonnale) kuulunud aladel. Ajalooline Pärnumaa oli nüüdisaegsest Pärnu maakonnast tunduvalt suurem, hõlmates osa praegusest Viljandimaast Abja, Halliste ja Karksi-Nuia ümbruse ning praegusest Raplamaast Lelle ja Käru ümbruse.
Nunnatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel, tänapäeva Suur-Kloostri ja Väike-Kloostri tänava ristil aadressil Väike-Kloostri 1. Tallinna linnamüüri tornidest on Nunnatornist põhja pool säilinud Saunatorn. Toompea-poolsesse külge jäi Saunatagune torn, mis on osaliselt säilinud Nunne tänava maja nr 9 sees ja kõrval.
Kuresoo (ka: Kuresoo raba, Leemeti raba) on raba Viljandi maakonna loodeosas Soomaa rahvuspargis, suurem osa sellest asub Põhja-Sakala valla piirides, Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe vahel. Kuresoo on Eesti suurim terviklik rabamassiiv, selle kogupindala on 90 km², lääne- ja keskosa pindala on 50 km². Kuresoo lõunapoolne rabarinnak Lemmjõe ja Raudna jõe ääres ulatub kõrgeimates kohtades 6–8 meetrini, olles sellega üks kõrgemaid Euroopas.
Fantastilised elukad ja kust neid leida
"Fantastilised elukad ja kust neid leida" (inglise keeles Fantastic Beasts and Where to Find Them) on inglise kirjaniku J. K. Rowlingu 2001. aastal ilmunud Harry Potteri raamatusarja juurde kuuluv raamat. Raamat kujutab endast Sigatüüka kooli õpikut, mida on mainitud mitmel korral ka Harry Potteri sarjas.
Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks.
Soojuse ja elektri koostootmine
Soojuse ja elektri koostootmine ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine (kasutatakse ka lühikuju koostootmine; inglise cogeneration of heat and power, combined heat and power generation, lühendatult CHP) on energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Soojuse ja elektri koostootmine võib toimuda näiteks soojuselektrijaamas. Koostootmisjaamu on majanduslikult otstarbekas rajada piisava soojuskoormusega väikeasulate ning tööstusettevõtete juurde.
Jangtse (hiina lihtsustatud 长江 / traditsiooniline 長江 Cháng Jiāng 'pikk jõgi'; ka 扬子江 / 揚子江 Yángzi Jiāng) on jõgi Aasias, Hiinas. Jõe kogupikkus on ligikaudu 6300 kilomeetrit, millega ta on maailmas pikkuselt kolmas, jäädes alla vaid Niilusele ja Amazonasele. Jangtse valgla pindala on umbes 1 800 000 km² ning keskmine vooluhulk suudmes on 31 900 m³/s.