The most-visited English Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest (kõige vanem on "Ilias", mille järg on ka "Odüsseia"). Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel.
2026. aasta Eesti presidendivalimised
2026. aasta Eesti presidendivalimised toimuvad 2026. aasta sügisel.
Eesti, ametlikult Eesti Vabariik, on riik Põhja-Euroopas[a]. See piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Peipsi järve ja Venemaaga. Riigi 45 355 km² suurune pindala hõlmab Mandri-Eestit, Saaremaad, Hiiumaad ning üle 2300 väiksema saare ja laiu Läänemeres.
Suhhoi Su-57 (vene keeles Су-57; Suhhoi tähis on T-50; NATO koodnimi Felon) on Venemaa Suhhoi konstrueerimisbüroos projekteeritud ühekohaline ülehelikiiruseline reaktiivlennuk, mida plaaniti arendada tehniliselt viienda põlvkonna hävituslennuki tasemele. Tegemist on kahe mootoriga mitmeotstarbelise radaritele vähemärgatava hävituslennukiga, mille ehitamisel on kasutatud Stealth-tehnoloogiat.
SADU on Eesti ansambel, kes seob muusikalisi elemente folgist, popist ja maailmamuusikast. Ansambel tekkis soovist luua muusikat, milles rõhutatakse isiklikku väljendust ja emotsionaalset mitmekesisust. Nende loomingus on olulisel kohal sellised teemad nagu suhted, identiteet ja elukogemuste vastandlikkus.
Odysseus (vanakreeka keeles Ὀδυσσεύς, ladina keeles Ulysses või Ulixes, eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Odüsseus) on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa.
Püha Aleksander Nevski katedraal (täispikk nimi Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stavropigiaalne õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Kirikut kasutab Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus.
Trooja sõda oli üks suuremaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias, vanakreeka ja vanarooma mütoloogia üks keskseid sündmusi. Trooja sõjast räägitakse paljudes vanakreeka kirjanduse teostes. Homerose "Ilias" kirjeldab sõjastseene Trooja (Ilioni) linna kreeklaste väe poolt, keda "Iliases" nimetatakse enamasti ahhailasteks, harvem danaoslasteks või argiivideks.
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga. Kuna laensõnadel ei ole võõrsõnade tunnuseid, ei saa nende kasutajad üldiselt aru, et need sõnad tulevad teisest keelest. Keelde tuleb juurde palju uusi sõnu just laensõnadena, sest kultuurikontaktid toovad juurde uusi mõisteid.
Albaania (Shqipëria), ametlikult Albaania Vabariik (Republika e Shqipërisë), on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Albaania piirneb idas Kreeka (piiri pikkus 282 km) ja Põhja-Makedooniaga (151 km), idas ja põhjas Kosovo (114 km) ning põhjas Montenegroga (173 km). Maismaapiiri kogupikkus on 720 km.
Poola, ametlikult Poola Vabariik (poola keeles Rzeczpospolita Polska) on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Ulatub põhjas Läänemereni ja lõunas Sudeetide ja Karpaatideni. Piirneb kirdes Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblastiga, idas Valgevene ja Ukrainaga, lõunas Slovakkia ja Tšehhiga ning läänes Saksamaaga.
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar, endanimetus ka aibofolket) olid Eestis keskajast kuni 1944. aastani elanud rootsi keele eestirootsi murret (rannarootsi keel) kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja Rootsis elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus. Rohkem kui 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on parkide ja haljasalade all.