The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandi alguses tekkinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, millest peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaliselt 31.
Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass. Terminit "tigu" võib kasutada kogu kõhtjalgsete klassi tähistamiseks, kuid argitähenduses peetakse tigude all tihti silmas kopstigude seltsi esindajaid. Tigude klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi ja vett ning kasutavad valguse neeldumisel vabanevat energiat fotosünteesi käigus, et toota süsivesikuid, mille keemiline energia on suurem, kui CO2 molekulil.
Eesti Energia Aktsiaselts on 1939. aastal asutatud Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome, Rootsi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kontsern haldab tervikahelat põlevkivi kaevandamisest, elektri, soojuse ja õli tootmisest kuni elektri transpordi, müügi ja lisateenusteni.
Fasšism on ideoloogia, poliitiline liikumine ja valitsemisvorm, millele iseloomulikuks on uurijad pidanud totalitarismi, demokraatiavastasust, marurahvuslust ja paremäärmuslust.Fašismi on nimetatud "kõigi aegade suurimaks väljakutseks liberaalsele demokraatiale ja valgustuse väärtussüsteemile.Sõna "fašism" algallikas on itaalia sõna fascismo, mis on tuletatud sõnast fascio ('kimp', ülekantud tähenduses 'poliitiline ühendus'), mis pärineb ladina sõnast fasces 'vitsakimp'; Rooma riigi magistraatide (liktorite) võimu sümbol. Fašismi puhul võib kohata isamaa (patriotism), rassi (rassism) vms väärtuste ülistamist eesmärgiga hoida masse alaliselt mobiliseerituna, mis sageli on viinud selleni, et jõulisele militarismile on lisandunud vähemuste rõhumine (eriti rahvussotsialismi puhul, mille oluline joon oli en rassism) ja opositsiooni rõhumine. Siiski on "fašism" selle liikumise algusest saadik üks raskemini täpselt defineeritavaid mõisteid, võib-olla sellepärast, et puudub süstematiseeritud ja ühtne fašistlik ideoloogia ja valitsemisvorm nagu teiste hilisuusaja ja uusima aja ideoloogiate puhul.Fašism on poliitiline ideoloogia, mis tugineb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele ja on ühe isiku, diktaatori, juhtimise all ning taotleb sõjaliselt tugeva totalitaarse riigi loomist.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemias kui orgaanilise keemia harus kehtivad kõik keemias tuntud üldmõisted ja seaduspärasused. Biokeemia uurib bioloogiliste makromolekulide ehk biopolümeeride struktuuri, biosünteesi, metabolismi ja keemiliste reaktsioonide mehhanisme.
Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Sõna paleontoloogia tuleb kreeka keelest: παλαιός, palaios, ehk "vana, muistne, iidne", ὄν, on (gen. ontos), ehk "olev" ja λόγος, logos, ehk "mõiste, õpetus" – kivististeteadus.
Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Inkaliilia ehk alströmeeria (Alstroemeria) on liilialaadsete seltsi inkaliilialiste sugukonda kuuluv taimede perekond. Kõik inkaliilia liigid esinevad looduslikult Lõuna-Ameerikas, kuid võõrliigina kasvab neid mitmel pool mujal maailmas, sh Mehhikos, Austraalias, Uus-Meremaal ja Kanaari saartel. Perekonda kuulub 40–65 liiki.
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km²) Soome lahe vesikond (9942 km²) Väinamere – Riia lahe vesikond (14 468 km²) Saarte vesikond (4140 km²)Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 11, neist pikim on Võhandu jõgi (165 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (145 km), Põltsamaa jõgi (136 km), Pedja jõgi (125 km), Kasari jõgi (115 km), Keila jõgi (112 km), Pirita jõgi (107 km), Ahja jõgi (104 km), Piusa jõgi (104 km), Õhne jõgi (103 km) ja Navesti jõgi (102 km).Üle 1000 km² valglaga jõgesid on Eestis 15.
Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend
Vanade ja vähem levinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1929. aasta 1.
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata.
Rahvaste Sõpruse orden (vene keeles oрден Дружбы народов) oli Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Föderatsiooni autasu. Neljast osast koosnev orden on väga ülepakutud ja keeruka kujundusega ja sellest tulenevalt oli ka tema valmistusprotsess keerukas. Vastavalt statuudile sai ordenit anda eraisikutele, kollektiividele, asutustele, ühiskondlikele organisatsioonidele, ühendustele, liidu- ja autonoomsetele vabariikidele, kraidele, oblastitele ja autonoomsetele oblastitele, autonoomsetele ringkondadele, rajoonidele, linnadele ja teistele asustatud punktidele.
Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus. Linn asub Emajõe kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud Uus-Ihaste asulakohas ja nende vanuseks loetakse umbes 8000 eKr.
Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul a b {\displaystyle {\frac {a}{b}}\qquad {}} või a / b , {\displaystyle \qquad a/b,} kus b ei ole 0. Arvu a nimetatakse murru lugejaks ja arvu b murru nimetajaks. Neid eraldavat joont nimetatakse murrujooneks.
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm.
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks (kirjanduse põhiliikideks) eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk näitekirjandust, kuid on ka muid liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Ilukirjandusliikide jaotuse juures on ligikaudu samas tähenduses kasutusel ka mõisted proosa, luule ja draama (näitekirjandus).
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: aastat 1453, mil türklased (Osmanite riik) vallutasid Konstantinoopoli; aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; aastat 1494, mil algasid Itaalia sõjad; aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma (Sacco di Roma); aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda.Marksistlikus ajalookäsitluses on uusaeg seostatud kapitalistliku ühiskondlik-majandusliku formatsiooniga.
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaSamas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.