The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Elizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; 21. aprill 1926 — 8. september 2022) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna.
Prints Philip, Edinburghi hertsog
Prints Philip, Edinburghi hertsog (1921–1947 Taani ja Kreeka prints Philip; hiljem Philip Mountbatten; 10. juuni 1921 Mon Repos Korfu – 9. aprill 2021 Windsori loss Berkshire) oli kuninganna Elizabeth II abikaasa.
Prints William, Cambridge'i hertsog
Prints William, Cambridge'i hertsog (sündinud 21. juunil 1982 Londonis Saint Mary haiglas) on Briti kuningliku perekonna liige, kuninganna Elizabeth II lapselaps, Walesi printsi Charlesi ja printsess Diana esimene laps. Ta on Suurbritannia troonipärimisjärjekorras esimesel kohal.
Balmorali loss (inglise ja šoti keeles Balmoral Castle) ja seda ümbritsev valdus moodustavad Briti kuninglikule perekonnale kuuluva suveresidentsi. Valdus asub Dee jõe ääres (Royal Deeside) Aberdeenshire'i piirkonnas Põhja-Šoti mägismaa idapoolsel äärealal, jäädes 2003. aastal moodustatud Cairngormsi rahvuspargi territooriumile.
Anne, kuninglik printsess (sündinud Elizabeth Alice Louise Laurence; 14. augustil 1950 Londonis) on Briti kuningliku perekonna liige, kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi, Edinburghi hertsogi teine laps ja ainus tütar. Ta on seitsmes isik, kes on saanud tiitli "kuninglik printsess", ning on Briti troonipärimisjärjekorras 13.
Briti troonipärimisjärjekord on nimekiri inimestest, kellel on õigus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi troonile juhul, kui eelnev inimene peaks surema. Esimesel kohal on praeguse monarhi vanim poeg, st kui kuningas sureb, pärib trooni tema. Kui aga troonipärija peaks surema enne valitsevat kuningat, liigub troonipärimisjärjekord ühe koha võrra edasi.
Eesti haridus- ja teadusminister
Haridus- ja teadusminister on ametis Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumis Eesti valitsuses. Minister vastutab Eesti haridussüsteemi juhtimise ja arendamise eest, samuti uurimis- ja arendustegevuste juhtimise ja finantseerimise eest riigi tasandil. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President peaministri ettepanekul.
Walesi prints, mis algselt tähendas Walesi vürsti ehk valitsejat (kõmri keeles Tywysog Cymru), on tiitel, mille saab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (enne seda ka Suurbritannia kuningriigi ja enne seda Inglismaa kuningriigi) troonipärimisjärjekorras esimene troonipärija. Kuni 8. septembrini 2022 kandis Walesi printsi tiitlit kuninganna Elizabeth II poeg, prints Charles (Šotimaal kasutas prints Charles selle asemel Šotimaa troonipärija tiitlit Rothesay hertsog), pärast kuninganna surma ja Charlesi tõusmist troonile annetab ta tiitlitõenäoliselt oma vanemale pojale Williamile.
Camilla, Cornwalli hertsoginna
Camilla, Cornwalli hertsoginna (Camilla Rosemary Mountbatten-Windsor, endise perekonnanimega Parker Bowles, neiupõlvenimega Shand; sündinud 17. juulil 1947) on Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kuninga Charles III teine abikaasa, Tema Kuninglik Kõrgus Kuninga Abikaasa (HRH The Princess Consort). Enne Walesi printsiga abiellumist oli ta mehe armuke ja seejärel kauaaegne elukaaslane.
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aafrika Aasia Ameerika (kaks mandrit koos saartega) Antarktika (Antarktis koos saartega) Austraalia ja Okeaania EuroopaSamas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust.
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemias kui orgaanilise keemia harus kehtivad kõik keemias tuntud üldmõisted ja seaduspärasused. Biokeemia uurib bioloogiliste makromolekulide ehk biopolümeeride struktuuri, biosünteesi, metabolismi ja keemiliste reaktsioonide mehhanisme.
Olümpose jumalad (nimetatud ka kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase Olümpose mäel elutseva perekonna. Kreeka mütoloogia kohaselt elavad 12 peajumalat Olümpose mäel, mis asub Egeuse mere Thérmai lahe lähedal ning Makedoonia ja Tessaalia piiril. See on Kreeka kõrgeim mäetipp, mille kõrgus on 2917 m merepinnast.
Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid. Sõna paleontoloogia tuleb kreeka keelest: παλαιός, palaios, ehk "vana, muistne, iidne", ὄν, on (gen. ontos), ehk "olev" ja λόγος, logos, ehk "mõiste, õpetus" – kivististeteadus.
Miil on pikkusühik. 1 Inglise miil = 5280 jalga = 1760 jardi ≈ 1609 meetrit1 (Saksa) geograafiline miil = 7,42 kilomeetrit (1/15 ekvaatorikraadi) 1 maamiil = 1609,344 meetrit täpselt (1959. aasta rahvusvahelise kokkuleppega) 1 meremiil = 1,852 kilomeetrit1 Saksa miil ehk Saksa maamiil = 7532,5 meetrit 1 Liivimaa miil = 7180 meetritNorras ja Rootsis on miil (mil, Rootsi miil) võrdne 10 kilomeetriga.
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu
Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu on maailma suurim raamatukogu. See Washingtonis asuv raamatukogu asutati 1800. aastal.
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Viimaseid võidakse germaani keeltes tähistada ka sõnaga kontinent/continent; nt Euroopat või selle mandriosa, Aasiat või selle mandriosa või Okeaaniat koos Austraaliaga (Australaasia).
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Päikesesüsteem tekkis molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.
Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst. Raamat üldisemas tähenduses on graafiline andmekandja. Kirjastustegevuses, raamatukaubanduses, raamatukogunduses jm nimetatakse raamatuks ühekordselt tiražeeritud tekstikogumikku, millel on reeglina 10- või 13-kohaline identifitseerimiskood (ISBN).
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi ja vett ning kasutavad valguse neeldumisel vabanevat energiat fotosünteesi käigus, et toota süsivesikuid, mille keemiline energia on suurem, kui CO2 molekulil.
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandi alguses tekkinud usuline liikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, millest peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaliselt 31.
Antiloobid on taimtoidulised mäletsejad imetajad, kes elavad Aafrika savannides, Aasia rohtlates ja Euroopa steppides. Antiloobid kuuluvad veislaste sugukonda (Bovidae), kuid iseseisvat süstemaatilist üksust ei moodusta. Antiloopide alamsugukondadesse on rühmitatud sadakond liiki, näiteks Aafrikas elavad gasell ja gnuu ning Aasias elav saiga.
Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal.